Rattaprofid
 

Artiklid

Parim treening on võistlemine - R.Mandri

Lisatud: 20.04.2015
 Eesti U23 koondis naases kolmenädalaselt võistlusreisilt, mille jooksul tehti 11 starti ja kokku sai võistelda 13 ratturit.   3-6.04.2015 Le Triptyque des Monts et Chatea...
Tweets by @wwwrattaprofid

Viimased Tulemused

Lisatud: 16.04.2015 00:33
Lisatud: 16.04.2015 00:29
Lisatud: 07.04.2015 10:09
Lisatud: 07.04.2015 10:09
Lisatud: 05.04.2015 00:22
Lisatud: 03.04.2015 22:17
Lisatud: 18.05.2014 03:03
Lisatud: 16.05.2014 19:50
Lisatud: 16.05.2014 19:49
Lisatud: 08.05.2014 19:06
Lisatud: 08.05.2014 19:05
Lisatud: 08.05.2014 02:15
 

Blogi

Vali blogija:

Balti Keti Velotuuriga sai pandud punkt maanteehooajale. Nüüd võivad mind starti meelitada veel ainult Tartu Rattamaraton ja jooksumaraton Tartu linnas.

Hooajaga rahule jääda ei saa. Tervis streikis ootamatult  palju ja hooaja algul läks paljugi energiat enda ravitsemisele ja mitte treeningutele. Rahulolu pakub vähemalt see, et olin heas minekus kõigil UCI sõitudel, kus osalesin. Rhone Alpes Isere Touril olin kokkuvõttes kolmas, Balti Keti Velotuuril viies, Eesti Velotuuril aitasin koondise värvides Jõeäärt võidule ja Läti ühepäevasõitudel aitasime noori koondislasi  tulemusteni, ainult Kreizh Breizhil jäi sõit kesisemaks ja seda pigem kehva motivatsiooni kui füüsise tõttu.

Hetke seisuga tundub ka, et järgmine aasta ma sellisel sportlikul tasemel enam pole. Vaja elatist ka teenida ja kui kuskilt nüüd tasuvat pakkumist sülle ei kuku, siis võtab töö minult põhi energia. Eks ratast ma ikka vahest  näpin ja mõnel sõidul tulen veeretan end stardijoonele.

Nii, tervist üle pika aja jälle.

Vaatan, et keegi uut blogi väga välja ei lase seega mõtlesin et kirjutan ise. Täit ülevaadet kindlasti tegema ei hakka praegu selle aasta tegemistest, näpud läheks krampi ära. Aga sõidan siis see aasta Prantsusmaal amatöörklubi EC Mayenne eest. Siin Mayennis olen olnud ka valdava osa aastast. Hooaeg siiamaani on olnud talutav, kindlasti võiks olla ta olnud kõvasti parem ja edukam, aga ei ole ka kõige nirum olnud. Aasta algul oli plaan kohe suht algul kõvasti sõitma hakkata ja selle nimel nägin ka talvel kõvasti vaeva. enamvähem see siis ka õnnestus, olin täitsa seal konkurentsis esimeses osas, tulid mõned top 10ned elite openitel. aasta algus(enamus sellest aastast) oli aga ilmade osas nii niru, et jäin haigeks märtsi ja aprilli kandis, täpselt ei mäletagi päris millal. aga siis oli paar tähtsat sõitu, mida ei tahtnud vahele jätta, ja panin kohe edasi kui enamvähem parem oli tunne, see aga tõmbas suht auku jälle mind ja jäin jälle suht kõvasti haigeks. sai siis suur osa aprillist ja maist nii vindutud. aga tervis paranes kui ilmad ka natuke paranesid ja varsti hakkas ka vorm ülessemäge liikuma. Tuleb tunnistada et ei ole see aasta kordagi sellist mega pura jalas tundnud, aga on olnud selline stabiilselt sõidetav seevastu juba pikemat aega.


Väike kokkuvõte viimasest kahest sõidust (pikemalt tagasi ei hakka meenutama praegu)


10.08.-Criterium de Beauvoir-sur-Mer.(1,2,3,j. kat) olin 5. sõit oli 2,8km pikkustel ringidel umbes ja 35rngi oli vist. ring oli enamjaolt suht labane aga sees oli kerge selline kurviga laskumine suht lühike kuid terav ja siis tõus enne finishit mis oli korraks terav alguses üks 150-200m ja siis inises mingi ühe prosaga veel 200m umbes finishisse, see sirge oli ka toores vastakas. nii sõit ise oli kitsastel teedel ja oli üpriski närviline ja aktiivne seetõttu. ise ei saanud end kohe käima. (vb olin autosõidust kinni veits u4h sõitsin, oleks pidand 3h olema umbes aga suutsin läbi elada 3ummikut. hea et varu ajaga tulin ja jõudsin 45min enne starti umbes.) siiski läks asi paremaks. otsustavamad hetked toimusid siis üks 15 ringist edasi. selleks ajaks oli punt suht väikseks tehtud juba ja ette olid end meisterdand 4meest. käis siis niisama pusimine minu pundis mis oli vb 10meest. sõitsime siiski liiga aeglaselt et ette järgi saada. seega ründasin. panin 2rngu üksi siis tulid 2poega järgi,1 siiski istus aint. panime siis 2ekesi valu. oma 40seki oli vaja tagasi sõita. saime sellega hakkama siis kuidagi 3ringi enne lõppu saime järgi. olin ikks suht suss peale seda ja finishis polnud suuremat sõnaõigust. jalg aga oli peale väikest mõõnaperioodi sõidetav jällegi.


12.08.-Nocturne de la Saint-Laurent a Blain. olin taaskord 5. (faktoid võitsis sama mees kes üleeile ja vähemalt ühel korral olen veel tema taga 5endana lõpetand)

nii sõit oli 1,25km ringil ja 81ringi. suht ropp kriti kohta. ring suht labane tegelt jällegi 4kurvi 2pikemat ja 2lühemat sirget, millest üks kergelt ülessemäge ja finishiga ja teine allamäge. kõva andmine käis siis suht terve päev. aga ring oli täpselt selline et ei soosinud eriti minekuid kuna ees paari mehega hoog rauges kiiresti ja pundis istujad olid suht värsked,seega vahed tõmmati ilusti kinni enamus, osad ka ise. otsustavam hetk toimus siis mingi 50ringi 45ringi enne lõppu kus sain ette 4kesi. antsime kõvasti talda siis kohe et mingi arvestatav vahe sisse saada. 2 kutti lohistasid oma jalgu suht kõvasti algul, seega lahmisime suures osas 2ekesi jällegi. vahe püsis selline 20sek kandis. ise olin viimased 10 ringi üpris küpse juba. siis tuli veel 2ringi enne lõppu 3kutti järgi, ja käis kerge rünnakute madin aga jäi siiski finishi peale. endal aga olid jalad suht süldid ja ei tulnud sellest finishist suurt midagi välja jällegi. aga eks tuleb vigadeparandus tega järgmine kord.

järgmise korrani...

Sain reedel siis lōpuks oma esimese vōidu sel aastal kätte. Juba esimesel etapil, neljapäeval, tundsin , et päris kōva purakas istub sees. Kuna tegemist oli siis sileda 66 km pikkuse kriteeriumiga, siis polnud mōtet seal rabelema hakata. Ōnneks oli sama tunne ka järgmisel päeval. Kavas oli 144 km üles alla teedel vihmasajus.Tōusud olid 2-7 km pikad, aga mitte väga järsud, ca 4-5 prosa keskmist ja ei meetritki siledat. Suureks plussiks olid mulle ka kurvilised allamäge lōigud, mis vihmast olid üsna libedad ja kordinatsioonivabad robocopid seal väga hakkama ei saanud. Kōva andmine käis algusest peale, aga ùkski grupp ei saanud ōieti minema, toodi kogu aeg tagasi. Ise istusin pundi keskel ja jälgisin mängu. Kuskil sajandal kilomeetril oli üks väike grupp minema saanud ja taga jäädi korraks üksteisele otsa vahtima. Vaatasin,et nüüd vōi mitte kunagi. Parasjagu tuli ka üks 8 km pikkune allamäge lōik ja vajutasin gaasi pōhja. Peagrupist suutis ainult üks vend mul saba peale vōtta ja istus kurvid taga ära. Enne laskumise lōppu sain ees olnud 6 meest kätte ja panin kohe kontra. Sain minema, too sama tüüp, kes pundist järgnes, endiselt saba peal ja vahetust vōtta ei tahtnud, ainult karjus, et ei jaksa. Peale laskumist jōudsime Cours la Ville,kus jäi kaks ca 18 km ringi lōpuni, seal asus ka finishijoon. Esimene pool ringist tōusis ja teine pool laskus. Vajutasin nii kōvast edasi kui jaksasin, minuga olnud tüüp jäi maha. Paar kilomeetrit hiljem tuli tōusl kaks tegelat tagant järgi, üks tegi ka tööd natuke,teine istus ainult tuules. Tuules istuja jätsin laskumisel uuesti maha ja teine vend pidi nii hullult allamäge minuga koos olemiseks pingutama, et uue tōusu alguses jäi ka tema kohe uuesti. Taga tuli üks grupp mul kogu see aeg 20 s kaugusel. Viimased 17 km hakkasin tōsiselt kannatama. Peagrupis olid ka liidrid punni pōhja lükanud ja kōik juppideks tōmmanud. Ōnneks oli jalg tōesti hea ja jōud käis kōigest üle, tōusul mind kätte ei saadud ja teadsin, et laskumisel ei püüa mind keegi, vaja ainult vändata. Viimased 600 m läksid uuest ülesmäge ja need olid mu elu pikimad. Pole ammu ennast nii sodiks sōitnud. Enam kui 40 km eraldistarti sisuliselt, paduvihmas ja Eesti mōistes suht jahedas kliimas:) , siin ikka ilmataat täitsa ära keeranud sel aastal. Ōhtul paljud naersid, et mis, mina ja väsinud ja ikka olla räägitud , et millise vastu mōistust sōidu ma olla teinud. See kui pildituks ma ennast sōitsin, kajastus alles laupäev ja täna. Laupäeval jäin liidrisärgist ilma,sest jalg oli nii valus veel eelneva päeva pingutusest, et lihtsalt ei suut parimatele järgneda ja tänaseks oli lihas nii valus, et oli tegemist pundi sabast kinni hoidmisega ja kilomeeter 16 olin boxis. Sellise hinnaga siis tuli seekord see etapivōit, igaljuhul olen ōnnelik,et saan nüüd kodus diivanil lösutada ja taastuda. Säärast lihasvalu olen kogenud varem ainult korra, seda peale Tartu Jooksumaratoni eelmisel aastal:)

Eile taas stardis.


Peale kukkumist Albstadtis võtsin natukeseks aja maha, lasin kehal taastuda ja samuti pea vajas puhkust. Peale nädalat hakkasin uuesti plaanide kohaselt treenima, kuigi maastikurattal veel ei olnud just kõige parem tunne, kuna iga vibratsioon käis ülekehast väikse valu/ebamugavus tundega läbi, kuid võistlusel ei pannud õnneks midagi tähele, ehk oli see kõik ka natuke liigsest mõtlemisest ja võistluse ajal ei olnud aega sellele mõelda:)


Rada oli päris hea, kuigi palju oli metsa maha rajutud ja see tegi palava ilma päikese all väga valusaks. Kuid olin end nii hästi kui võimalik ette valmistanud, salatileht krae vahel ja külmad joogid joogipunktis.


Andis tunda, et pole tükk aega sellist intensiivsust saanud ja ei olnud just super tunne, kuid samas ei olnud ka kehv tunne. Sõitsin ka väga teadlikult, ehk et teadsin kus pean energiat säästma ja milliseid raja trajektoore valima, et saaksin anda kogu võistluse vältel endast parima. Kuigi võistluse keskpaigas juba tundus, et ehk libises võit käest, siis hispaanlanna väsis ja ma möödusin temast kolm kilomeetrit enne lõppu ja sain oma teise uci võidu sel hooajal.:)

Sellel tuuril on kaks etappi. Esimene neist Viimsis toimunud grupisõit, õhtune 3km munakivi eraldistart Tallinna Vanalinnas ja  sõit Tallinn-Tartu vahel. Selle esimese etapi läbisime koondisega plaanitult. Enne tuuri juba oletasime, et Gert Jõeäär võib võita vanalinnas sõidetava eraldistardi ja saada selga liidrisärgi. Selle kindlustamiseks hoidsime Viimsis toimunud grupisõidul gruppi koos vahefinishini, et jooksikute gruppi ette ei tekiks ,kes 3 ringi lõpus vahefinishist preemiasekundid nopiks. Ülesanne sai edukalt täidetud, kõik täitsid oma osa suurepäraselt ja Gert noppiski kolm preemiasekundit vahefinishis, kus tegime suurepärase lahtivedamise, see oli ka aluseks sellele, et Gert saaks liidrisärgi õhtul kindlalt enda selga. Viimsis läks meil küll lõpufinish aia taha, aga samas oli eesmärk meil ainult kokkuvõte Gert Jõeäärega ja sellele ka keskendume. Tartust Tallinnasse kulgesime vastutuules, mis tegi meile lihtsaks jooksikutegrupi selekteerimise ja saime lasta ette need mehed, keda ise tahtsime. Ca 20 km oli vaja rabeleda, et õiged mehed ette saaks ja sealt edasi tegid koondise noored suurepärast tööd. Vahet hoidsime sekundi pealt sedasi nagu ise soovisime. Lõpu poole paar korda küll prooviti meid üllatada ja küljetuult teha , aga need jäid ikka väga lahjadeks üritusteks ja koondises andsid kõik ilusti oma osa, et Gert koos esimestega üle finishijoone jõuaks liidrisärk endiselt seljas. 

Kahjuks on koondist räsinud kõhuprobleemid, enamusel meestel on kõhud lahti ja sees keerab. Oleme midagi halba saanud söögiks, millele seedimise hammas pole peale hakanud. Tulemuseks tegi eilse sõidu ajal Jakin metsa peatuse nr 2 jaoks,  tempot tehes võtsime hoo maha selleks ja sedasi kärises ka jooksikutega vahe 5min peale korraks,plaanisime 4min peal hoida. Ise lasin enne proloogi kogu sisikonna sisu välja, sellest ajast peale on kõhus korralikult käärinud, Gert eile peale etappi oksendas ja tunneb jõuetust, Raidil kõht lihtsalt keerab. Noortel on paremad seedimised siiani olnud, ju pole väga ära hellitatud veel Prantsuse toiduga :)

Ühesõnaga tänu sellele on kõigil jalgades tühjus, sest energia pole sinna jõudnud, kuhu vaja. 

Täna siis sisuliselt tuuri teine vaatus-Tartu GP. See on päev ,kus varasemad boonussekundid on küll boonuseks ja annavad mingi edu konkurentide ees, aga tegelikult on vaja  nüüd ise mees olla ja oma koha kaitsmine väga keeruline. Saab kõva füüsiliselt kurnav taktikaline mäng olema.

Panustame endiselt Gerdile või varuvarjant Jakin Alole, et tuuri üldvõitu püüda. Kõik muu on juba ebaoluline.

Tulge kella 14.00ks omadele kaasa elama !!!

Seekordne nädalavahetus lõppes külaskäiguga haiglasse, õnneks midagi katki ei ole, vaid lihtsalt põrutus, kriimud ja sinikad.

See aga lühendas ka minu plaane olla pikemalt Kesk-Euroopas, nüüd tagasi kodus (Portugalis), kosun ja eks siis juba uuesti rattaga sõitmas.


Olge tublid

Pikemalt juttu minu nädalavahetusest http://maarismeier.blogspot.pt/

Tere!
Viimati kirjutasin Taani sõitudest. Koju jõudes suutsin siis haigeks jääda ja pidin 4 päeva puhkama. Peale seda sõitsin Viljandis kriteeriumi, seal panin teisel tõusul kohe gaasi põhja, võitsin esimese vaheka ära, siis sain kangi ära ja oligi korras. Lõpus võitlesin seal, et mitte ringiga saada.

Järgmisel nädalavahetusel ma Kuusalus ei võistelnud, sest mõtlesin korraks aja maha võtta ja siis nii-öelda uue hooga peale minna. Rolli mängis ka valutav pöid, mis alates märtsist on tunda andnud. Kahjuks on nüüd selline lugu, et niipea ma uue hooga ei saa alustada, sest sellel samal haigel pöial avastati luumurd. Kuna jalg hakkas sõites niivõrd palju segama, et korralikult enam trenni teha ei saanud, siis külastasin arste ja selgus, et mul mingi seesamluu (mingi väike luu pöial)puru. Põletik ja mingi vedelik sees ja nüüd pean vist vähemalt kuu võistluspausi pidama.

Seekord siis sellised kurvad uudised. Ei tea mis jama see on, et iga hooaeg peab mingi jama mul olema, pole juba mitu aastat saanud üht täispikka korralikku hooaja teha.

Sõitsin ühte amatööride tunnustatud neljapäevast velotuuri, kus olin 2005 aastal teine, Kangert võitis sama tuuri 2007 aastal. Tase oli korralik, amatöörpundid Belgiast, Shveitsist, Saksamaalt ja loomulikult prantslased, kohal olid ka Auber Big Mat meeskonna profid. Kokkuvõte tehti sisuliselt esimesel päeval ära, kui lõpus lasti 9 mehel minna. Kuna mul oli klubikaaslane Xavier Brun ees, siis polnud ka endal mõtet rabeleda ja finishis kaotasime 1m37s, see vahe jäi mul võitjaga tuuri lõpuni. Lõpetasin kokkuvõttes lõpuks 4.kohaga ja Xavieril aitasin teiseks tulla, tal oli võimalik ka võita, sest oli sama ajaga ,mis liider, aga viimase päeva finishi sai ta otsustavalt ära ja kohapunktidega pidi leppima teise kohaga. Kogu meeskond, eriti Silver ja Guilleume Bonnet tegid head tööd meie jaoks otsustavatel hetkedel ja saime sedasi keskenduda ainult strateegilstele kohtadele võidusõidu jooksul.

Heameelt teeb see, et alustasin tuuri tõbisena antibiootikume süües, aga tänaseks on tervis jälle korras ja vorm tundub korralik. Loodan, et suudan seda head minekut järgmise nädala lõpus kolmepäevasõidul Boucles de la Marne realiseerida, peale seda juba Eestisse kaheks nädalaks.

Ilmad on siin ikka jaheda võitu ja pidevalt saame vihma krae vahele, olen kindel, et mu vorm paraneb veelgi soojemate ilmade saabudes. Olen nii paljju haige olnud sellel aastal, et organismil on juba külma tõttu väike pidur peal.

 

 
1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  ...
 
Hetkel online ülekannet ei toimu!
Selleks, et näha, millal toimub järgmine online ülekanne vajutage siia.