![]() |
Võistlused | Fotod | Uudised | Artiklid |
Head Sõbrapäeva!
Hooaeg põhimõtteliselt avatud. Ettevalmistus suht sarnane eelmisele aastale, mahud eriti ei suurenenud, rattasõidu ja jõusaali osakaal suurenes veidi.
Olge terved Risto
Väikese hilinemisega natuke juttu pühapäevasest võistlusest. Ronde du Canigou oli siis võistluse nimi. Pikka juttu ei hakka tegema, kuna Manner siin juba kirjutas sellest võistlusest.
Lubasin siis eelmise blogi lõpus, et proovin ikka võidu peale minna, aga ei õnnestunud ka seekord. Sõit oli natuke künklikum kui eelnevatel päevadel, samas polnud ükski tõus eriliselt järsk ja tuules sõidu efekt oli korralik, sest kiirused siiski tõusudel üle 30km/h, kuskil 2-4% tõusud olid. Punt lagunes kohe sõidu algul pooleks ühel 5km pikal laugel ülesmäge lõigul, peale seda oli natuke laskumist ja siledat ja siis venitas 20km 2-3% ülesse minna, aeg ajalt ka laskudes. Tõusu viimased 4km olid natuke äkilisemad, ca 4%, seega ikka väga lauge ja proovisin küll rünnata, aga kaua ees olla ei saanud, tõmmati tagasi. Üle nuki tuli ca 35 meest koos ja sealt jäi veel 30km lõpuni. Peale 15km laskumist oli meid ees alles 14, peale minu veel 4 Armee de Terrei tüüpi ja 3 Saur-Sojasuni järelkasvu meeskonnast. Mul oli abiks ka klubikaaslane Bonnet. Viimased 15km siledal käis siis kõva sõda ja proovisin nii jõu kui kavalusega, aga ikka suurte klubide vastu hetkel raske. Korra tundus juba,et nad murdusid ja sain ilusa vahe sisse 2km enne lõppu, aga 500m enne finishit olid nad mul uuesti saba peal ja tagant tuulest tulnud mehed tõmbasid mulle finishi rahulikult ära, jälle 4.koht.
Hetkel tagasi St Etienne's, siin lumi maas ja 0 kraadi ringis, välja just ei kutsu. Kolmapäeval lähen koos Silveri ja ühe prantslasega Marseille külje alla soojemasse kliimasse, et pühapäevaseks Prantsuse Karikaks ikka ilusti valmistuda saaks. Seal samas sõidame ka tuleval esmaspäeval võidu.
Esimeste sõitude kokkuvõtteks võin seda öelda, et mul on amatöörides võidu sõita füüsilisest aspektist ülilihtne, aga võita tunduvalt keerulisem, sest saba on pidevalt taga ja raja profiil ja pikkus pole ka veel nii rasked olnud, et treenitus maksma panna. Samuti on teada tõde ,et ma pole just kõige kiirem tüüp finishites ning enamus suudab minust kiiremat sprindijalga näidata peale 100-180km pikkust distantsi.Sealt edasi hakkavad tavaliselt juba jõuvahekorrad muutuma. Seega pean amatöörides võitmiseks proovima vastaseid enne finishit küpsetada või jõudma lõpusirgele uhkes üksinduses ja see veel õnnestunud pole. Loodan, et peagi;)
Nonii, 7. jaanuar saabusin Prantsusmaale, elan väikses Aubiere linnakeses. Esimese öö veetsin kohalike juures ja järgmine päev sain kätte oma korteri. Korter on pisike, aga üksi elada täitsa hea, kõik vajalik ka olemas.
Ratas, millega see aasta sõidan, on BMC teammachine SLR01 ning võistlusteks sain klubi poolt korralikud carbon jooksud. Esimene nädal tegin kerged trennid ja pühapäeval suundusin klubiga laagisse Hispaanias, Girona ligidale.
Laager kestis 7 päeva ja treeningtunde kogunes 24h, kus sai korralikult vatti ja paras ports intensiivust ning korralikult tõusumeetreid. Esimesed päevad hoidsin end ikka tagasi. Ühe päeva tegin endale jube raskeks ja imesin pika 20km tõusu pundiga üles ära. Laagris õnnestus ka kerge külmetus saada, nohu ja kurk oli natukene imelik. Viimane päev pooled tegid kerge trenni ja pooled mitte, ma olin see kes ei osalenud viimasel treeningul, kuna kerge külmetus oli ligi. Peale laagrit tegin paar kergemat päeva ja ühtlasi ravisin end ja siis veel 2 korralikku nädalat ja oligi aeg esimesteks võistlusteks. Paar päeva enne võistlust õnnestus mul taas kergelt külma saada ning sama jama mis laagris.
Esimene start Prantsusmaal oli Boucles Catalanes. Eesti poistest olid Mandri ja Sultz ka joonel. Ilm oli jube tuuline ja palju küljekat, korra saime vihma ka. Teepeale jäi 2x4-5km põntsakat. Esimesest sain kenasti üle kuid teisega oli natukse raskusi ja 1,5km enne tõusulõppu jäin maha. Peale tõusu jäime viiekesi, üks ka klubikaaslane. Sõitsime pika ringi lõpuni ja 3 tüüpi keerasid boxi. Sõitsime rahulikult edasi tiimikaaslasega kuni tagant tuli punt umbes 20 meest millega ma ka lõpuni sõitsin. Aega kirja ei saand kuna kaotus võitjale liiga suur.
Teine start oli samal nädalavahetusel, Circuit Mediteraneen. See kord oli lisaks St-Etienne poistele ka Raid ja Nisu joonel. Ilm taas jube tuuline, esimesed 15km olid selle tõttu ka pidulik. Start anti, olid mõned km küljekas ja siis keeras alla tuult ära. Allatuulel anti korralikult minna. Nii kui allatuul läbi sai hakkas tõus, esimse poole sain kenasti üle kuid siis tuli 500m alla mäge ja uus põntsaks otsa, see algas suht järsult ja peagi ma ka pundist maha imesin. Varsti avastasin, et ka Nisu on minuga samal pulgal. Tõusu üles andsime korraliklult minna, mina midagi tagasi ei hoidnud. Üles jõudes oli meid umbes 10 meest. Laskumisel saime eest väikse pundi kätte ja varsti vajust tagant ka väike pundike selga. Kokku oli meid umbes 30 ma arvan. Sõitsime siis selle pundiga ilusti lõpuni, 15km enne lõpu otsustas Nisu, et peame ikka põieka tegema, pärast ajasime 3km punti taga, see oli jube piin. Aega taas kirja ei saand. Muidu oli nv tunne hea ja nagu kannatas kihutada küll.
Esmaspäev, peale võistlust käisin arsti juures ja öeldi, et kerge külmetus ja kõrvades kerge põletik. Sain vastavad rohud ja praeguseks on olemine hea. Peale 3 nädalat pingutust ja kahte võistlus oli aeg võtta kergem nädal. Natuke vedas, et puhkenädalale suhteliselt kehvad ilmad sattusid, iga päev vihma sadas. Mõningad trennid said sellegipoolest tehtud. Neljapäev, 7.veebruar oli klubi ametilik presentatsioon - üritus kestis kokku 7 tundi, 14.45 pidime olema ööklubis nimega Bbox. 15.00 tegime väikse rattakääru telekanal France3 jaoks, peale seda oli pea 2tundi tühja passimine ja siis hakkas õige üritus pihta. Lõpus anti meile korralik praad ka ja sai koju asju pakkima minna kuna järgmine hommik Essor Basque tuurile sõit.
Eile oli siis minu kolmas start. Essor Basque 1etapp. Stardis sooja 11kraadi ja kergelt tibas vihma. 10km ja siis tuli 4km tõusuke, seal imesin ikka korralikult, viimasel 500m peal jäin ka maha, kuid õnneks sain laskumisel pundi kätte. Enesetunne oli hea, kuid jalad ei tahtnud üldse tööd teha. Terve sõit olin suht hädas omadega, nagu liimi oleks kummide peale pandud. Punti jõudes sain teada, et 30meest ees ja 4meie tiimikat sees, varsti hakkasid nad ükshaaval atrõõvist punti vajuma. Viimane lootus katkestas 15km enne lõppu külma tõttu. 30km enne lõppu läksime tiimiga ette tööd rabama, väike lootus oli, et saame atrõõvi kätte, 15km enne lõppu öeldi mulle, et sina nüüd istud ja ootad finisit. Kuna 30km ennelõppu hakkas ka kõvasti vihma sadama ja soojakraade oli max 5, siis oli olemine suht jahe seal pundis kükitades. 3km enne lõppu oli natuke järsem põntsakas, umbes 500m, nii kui püsti tõusin käis plaks ja jalad krambis, kannatasin natuke ja siis tuli totaalne kramp nii, et üks jalg ei läind enam põlvest kõveraks. Umbes 1min ma seal pikali oli ja siis ma sõidu kenasti lõpuni sõitsin, paraku protokollis mind taas pole. asc1500
Essor Basque 2. etapp, kavas 116km, 4 suurt ringi, mis koosnes ühest suurest ja ühest väiksest ringist ning lõpus veel 3 väikest ringi. Suurel ringil oli 3km põntsakas sees, kohati ikka suht järst ja väiksel rinigl 1km põntsakas, mis oli ka 7-8%. Ilm oli hea, 11 kraadi ja pilves. Alguses oli tunne suht hea ja enne ringi lõppu oleval tõusu lõpus sain atrõõvi, alguses oli meid 2, aga kohe lisandus veel 4 tüüpi ja nii me sõitsime seal ees pmst terve ringi, kuni meid sama tõusu all kätte saadi. Max vahe oli 30 sekki. Teisel rinigl sain ka veel kenasti üle sellest põntsakast, laskumine oli suht sirge ja erilisi kurve ette ei tulnud ja seal panid ka ikka korralikult gaasi, väiksed vahedki tulid sisse, õnneks jooksis all asi taas kokku. Kolmandal ringil tundsin, et pikka pidu pole ja üritasin tiimikaid aidata niipalju kuivõimalik. Ise alustasin seda tõusu suht eest ja lõpuks ma ikka maha imesin pundist, laskumisel ei õnnestund järgi ka saada ja kuna ma oli täitsa üksi ja tagant mingit punti tulemas polnud (üksikud sõitjad ja osad olid juba varem maha tulnud) tuli ringi lõpus boxi keerata. Sõita sain siis 1.40 ja 70km, avg pulss169 (pole kunagi nii kõrge ühelgi sõidul olnud) ja asc selle ajaga minu andmetel 950m. Bussi juurde jõudes imestasin, et 2 tüüpi oli enne mind juba boxi keerand. Otsustasin, et lähen rattaga koju (20km), niikaua kui ma seal riideid vahetasin ja termo autost kätte sain tekkis räige tuul ja jubedalt hakkas vihma kallama, seega tuli see mõte maha laita ja bussi ootama minna kuna sõit läbi saab.
7 päeva on veel jäänud siin olla, 5 etappi. Homme on puhkepäev ja tuleb kerge treening teha. Paar järgmist etappi peaks veel karmimad olema ja siis tuleb üks siledam etapp, viimane päev on kavas 2 starti. Eks paistab, mis saama hakkab. Hetkel on küll selline tunne, et klubiga laagris olles liikusin tõusudel nagu natuke paremini aga vb see tunne on petlik. Järgmine blogi vast peale neid sõite siin :)
Oli jälle üks sile sõit kui trassi keskel olnud 5km tõus välja arvata, keskmine prosa oli vast nelja ringis. Üleval kohe alla eil läinud ka, lainetas veits. Kuna ma sõidu algul põieka tegin, siis jooksikute mineku ajal olin alles autode vahel ja pidin kõik mängu panema päeva tõusul, et ette järgi saada. Silver tõmbas ka veel pundi ees enne tõusu, et vahe väga suureks ei läheks ja sõitsimegi 2min koos 4 mehega tagasi.hiljem tuli üks grupp veel tagant järgi. Sealt jäi veel kolm 12km pikkust lõpuringi finishini ja saime kiirelt 11 mehelise pundiga minema.kahel meeskonnal oli mitu meest ees ja ei saanud neist lahti.Pigem mängisid nad mu siledal üle ja nii finisheerisime teisele kohale.minu ees finishit alustanud tüübil tuli kett maha ja takerdusin tema taha.100 m enne lõppu pidurit pannes seitsmendast kohast rohkemat ei suutnud.Hirmus isu on võita ja füüsiliselt tunnen, et olen võimeline, vaja ainult natuke lõdvemalt asja võtta, sest saba on mul kogu aeg taga. Täna uuele katsele;)
Tere kõigile!
Nädalavahetusel sai esimese võidusõidumaitse suhu. Nii laupäev kui pühapäev olid suht sile trass ja väga tuulised ilmad, kohati kuni 120km/h tuul. Andis ratast tee peal hoida. Võin endaga rahule jääda, amatöörides ikka kiirused nii palju väiksemad, et pidevalt sõidu ees otsas püsimine probleeme ei valmistanud, samas on see mulle esialgu miinuseks, sest üksi mind juba minema ei lasta ja paljudel on lõpus värskust ja finishijalga. Minul aga teravust pole ja ootan juba huviga raskemaid sõite, et võhm ja treenitus ka suuremat rolli hakkaks mängima. Laupäeval õnnestus punt laiali venitada ja olin 4. Aga pühapäev tugeva vastutuulega pūsis 30 meest koos ja vedasin meie Bonnet ideaalselt lahti. Kahjuks oli kiiremaid mehi kui tema ja ta sai ka 4. koha. Järgmine nädal peaks juba raskem profiil olema ja proovin võidu kirja saada;)
Tere! |