Blogi

17 märts

Uudised Elvast 70 kommentaari | vaata ratturi profiili

Tere sõbrad, teid oli meeldiv kohata Elvas. Kiidan siinkohal rada, mis oli supper. Kahjuks ise olin koba, aga sellest kõigest lähemalt pärast.

Elvas sai siis korralik sõit tehtud enda jaoks, stardis  pandi mind muidugi viimasesse rivisse, kust oleks võimalik olnud korralik sõit teha. Kahjuks polnud ise nii kõva sellel päeval ja esimene ring männimetsas sai korralik pauk pandud, et korraks viskas silma mustaks. Õnneks luud jäid terveks ja roomasin sealt püsti, pühkisin selle lume maha ja hakkasin sõitma, aga käiguvaheti oli kõver ja painutasin seda ja sain edasi sõita õnneks.  Jõudu oli aga mingit kiirust jalgades polnud aga andsin endast parima. Eelnevad trennid enne võistlust olid hüpoksia trennid, jõusaal ja jalgrattas. Hingamine oli ja lahti ja kerge tunne oli jalas. Aga ratta km oli vähe ja seda kiirust jalas veel polnud. Kuna kõik ei tea siis veedan ka oma päevad kontoris tööd tehes ja siis ülejäänud päeva trenni tehes.  Rattaga sõita oli muidugi keeruline, kuna hilja lõpetasin ja siis juba pime, et väga seal autode vahel ei tahtnud tiirutada.  

 

Loodan olla suvel parem annan endast vähemalt parima. Mõnusat kilomeetrite kogumist  Eestis ja välismaal.

17 märts

gp nobili rubinetterie 23 kommentaari | vaata ratturi profiili

Sõit minu jaoks üsna keeruline. Profiili poolest ei olnudki nii väga raske, kuid enesetunne oli suhteliselt nadi. Põhjuseks arvan olevat eelmise nädala rasked trennid, millest ma ära ei taastunud. Kohe stardist tundsin, et jalg on kehva ja üldse tunne üpriski vaevaline. Üritasin alguses atröövi saada, see oleks mulle endale ka kasulik olnud. Oleksin saanud üle mägede enne suurt punti. Kahjuks ei leidnud seda õiget minekut ülesse, hilisem võitja tuligi 11km põgenenud atröövist. Esimesed 10km oli korralik sõda, kuna oli tuult, siis kõik kartsid. Tegelikkuses ei määranud tuul midagi, lihtsalt oli neid mehi, kes tahtsid atröövi saada, üsna palju. Edasi võeti rahulikult, söödi, joodi jne. 130km hakkas tõus, selline esimene korralik ikka. Umbes 4km pikk ja keskmine oli 8-11%. Päris normaalne sein. Enne tõusu kais räme possavõitlus, sain ennast ette, aga vajusin uuesti taha. Nii mitu korda järjest. Lõpuks alustasin tõusu pundi keskelt, pandi ikka väga korralikult. Sain üpris kiirelt kangi ära, õnneks ei jäänud ma üksi maha. Minuga koos jäi näiteks Guardini, kes ikka nägi kurja vaeva, et pundis veel püsida, kuid tulutult. Põhimõtteliselt oli nii, kui maha jäid, siis boksi ka kohe. Sõitsin siis otse finishisse ja sõit oli lõppend. Tegelikult väga pettunud ei ole, kuid siiski, kes see ikka tahab boksi keerata.

 

Nüüd olen väga rahulikult võtnud ja tunne oluliselt parem. Järgmine sõit on mul 20-24. märts Coppa Bartali, seal olen abimehe rollis ilmselt va esimene etapp. 29 märts – 7 aprill osalen Maroko tuuril, seal sooviksin juba midagi ära teha, tase peaks veidi madalam olema kui eelnevatel sõitudel ning profiil ka sobivam olema. Kohe peale Marokot näeb kalender ette Nations Cup’e koos Eesti koondisega. Täitsa võimalik, et peale Nations Cup’e külastan isegi kodumaad. Eks aeg näitab, see oleneb mõnest võidusõidust siin.

 

Miku

11 märts

sileda sõidu mägedekunn Autor: Rene Mandri 4 kommentaari | vaata ratturi profiili

Sai eile siis teisel Prantsuse Karika etapil Bordeaux-Saintes käidud. Stardi eel sai lobisetud teiste eestlaste Alo Tsakääni ja Nisu Ossiga. Sõit oli sile ja ennustati, et võib rajal paaris kohas küljetuult olla, kuigi stardis polnud sellisest tuulest haisugi, samas ookean polnud sealt kaugel ja seal ikka alati kuigi palju tuult on. Igaljuhul pani kohe stardist kaks meest minema ja 1 km hiljem mõtlesin, et kiirendan ka ise natuke. Suureks üllatuseks lasti mind koos kahe mehega minema ja nii sõitsime esiduole järgi ja viiekesi väntasime 110km ees, ennem kui küljetuultes räsitud punt meile jupi kaupa järele jõudis.  Eks peagrupis nii mõnigi mees naeris, et kuhu see Mandri nüüd sõidu algul läheb :) Ega kahetsesin ka ise , et niimoodi välja kukkus, sest tervis pole  ikka veel kõige parem. Angiinist pole lõplikult jagu saanud, kurgu lagi punane ja punne täis, mandlite olukord ka kiita pole, enesetunne nagu autol, millele sõites käsipidur peale unustatud, aga klubi jaoks pidi vajalikud punktid minema ära tooma ja nii palju taset mul siin amatöörides ka tõbisena on, et vajalikud punnid ära tuua.

Igaljuhul saadi meid siis enne päeva ainukesi tõusunukke kätte ja püsisin pundi peas edasi ja vaatasin, et mis siin ikka, lähme proovime selle mäefinishite arvestuse ära võtta- see ka õnnestus ja võib rahul olla, sest rahaline auhind mäefinishite eest oli sama suur kui sõidu võidu eest :)

Kahjuks oli peale minu 80 mehelises grupis ainult üks klubikaaslane, teised olid küljetuultes maha jäänud ja katkestanud. Kuna kahekesi oli sõitu võimatu kontrollida kiirel ja siledal lõpuringil (suurtel klubidel oli kõigil veel 5-7 meest ees), siis pidi rahulikult grupis istuma ja lõpufinishit ootama, et kindla peale mõned punktid ära tuua. 

Võitja tuligi eest pääsenud grupist ja teda jälitanud mehed saime ka alles joonel kätte. Ise ponnistasin 15. kohal üle joone ja klubikaaslane Bonnet 19. Ütleme nii, et tegime , mis suutsime ja saime vajalikud punktid kätte. Rahuloleks muidugi põhjust pole.

Ülejäänud mehed rivistati meil mudugi peale sõitu ülesse ja said spordidirektorilt korraliku peapesu.

Ise sain sellel aastal esimest korda poodiumil käidud mägedekunni tiilti eest :)

 

11 märts

Bordeaux-Saintes (karikas) 22 kommentaari | vaata ratturi profiili

Sõit 178km ja suht sile. Start oli Bordeauxi lähedal kuskil. Sõitsime algul Saintesesse (100km), siis tegime ühe suurema ringi (u. 30km), kus olid mõned lühikesed künkad ja edasi mingi 5-6 väiksemat rinnaringi, kus oli ka kaks väikest 300-500m põksu sees.

Sõit algas rahulikult, 8km oli pidulikku ja siis anti start. Suht kiirelt lasti minek ära ja siis võeti rahulikult. Sai rahulikult süüa ja juua. Vahepeal, kui küljeka koht tekkis, tehti ka küljekat, aga sellest algul väga asja ei saanud. Kuskil 90km juures läks sõiduks. Tuli jälle küljeka koht ja pandi gaasi, olin ilusti ees possal, aga vajusin sealt natuke tahapoole, nii et pidin tee ääres ketis inisesema. Punt läks kiirelt juppeks. Seal ketis olles sain suht kiirelt haamri ära ja jäin maha, vajusin ka teisest pundist läbi ja kolmandasse jäin pidama. Õnneks jooksis asi varsti kokku ja selle kõva tempoga, mis seal küljekal tehti, püüti ka jooksikud kinni. Edasi läksime suuremale ringile. Alguses tõmmati kohe põksudega punt pikaks ise vajuin päris taha, aga kui põksud läbi said, sain ette tagasi. Tunde lõi päris heaks ja hakkasin minekutega kaasa minema ja korraldasin ka ise ühe. Selle lükkega aga tõmbasin end veidi kooma ja võib öelda, et enam kergeks ei läinudki. Linnaringidel üritasin ees püsida, aga nii kui kõvemini vajutati, vajusin jälle taha ja viimased kaks linnaringi hoidsin pundist hammastega lihtsalt kinni. Lõpus üritasin nii ees lõpetada kui võimalik, aga distants oli oma töö teinud ja jalad olid jällegi nii sodid, et istudes panin viimast 500m nii kuidas jaksasin, aga olin pundi üks viimaseid, kohaks 71. Rahule ma aga ei jää, sest arvan et targemini sõites oleks võimalik olnud paremini lõpetada. Aga õnneks suutsin sõidu ikka pundis lõpetada.

Vaja nende pikemate distantsidega harjuda veel natuke. Sõidu ajal vaevas mind üks mure ka, nimelt kingad teevad siin natuke muret. Ühele kondile hakkab päris rõvedalt, siin peale GP Lillersit hakkas valutama sõites. Tuleb natuke mõelda, kas annab midagi teha.

Selleks korraks siis kõik. Järgmine nädalalõpp on jälle üks profikas eest ootamas. Loodan, et olen juba vähe paremas vormis, sest praegu on kaks kõvat sõitu saanud juba sõita.

08 märts

Drentse 8 2 kommentaari | vaata ratturi profiili

Täna pärastlõunal kell 14.00 anti start minu hooaja esimesele sõidule. Ilm oli pilvine, 6,7 kraadi ja tuuline.  Soojendusringi teha ei jõudnuki kuna peale allkirja andmist oli stardini 8 minutit. Pelgasin küll niimoodi starti minna, aga tagantjärele mõeldes, kõige hullem polnudki.

Esimesed 7 km oli pidulik start, ent selle 7km oli mu pulss kõrgem kui kogu ülejäänud võistlusel. Juba 4km sain jala lahti võtta, lukustasin kõrvad, peaaegu sulgesin silmadki ja olin valmis pikali lendama. Õnneks sain pidama, väike kehakontakt ja asfaldit suudlema ei pidanudki. Kiire spurt ja olin grupil järel.  Sain sõita veel 2km ja sama lugu ja ega kolmas kordki tulemata jäänud. Seega esimesel 10km olin pääsenud kolmest kukkumisest. Selline sõitmine tegi väga ettevaatlikuks ja ülejäänud 130 km hoidsin käsi kramplikult ainult piduritel. Sõitsime 3 kaheksa-kujulist ringi, üks väiksem, teine suurem, see sisaldas 6 munakivilõiku, mis olid umbes 200 m ja ohtralt kurve ning muidugi Hollandile iseloomulikke kitsaid teid. Ma ei tea, kas hirm sai minust võitu, aga enamuse sõidust olin tagumises pooles. Kaks korda käisin pundi ees ka, aga sealt kadusin sama kiiresti kui sinna jõudsin.

Esimese ringi lõpus oli seis korra üsna kriitiline. Langesin korra isegi saateautode vahele ja siis mõistsin, et niimoodi pundi taga ei saa loksuda. Üritasin ülejäänud korrad keskele hoida ning mõistagi kitsastel, kurvilistel kohtadel läks asi päris mitu korda ketti ja muidugi tulid ka vahed sisse. Teisel ringil korraldati tõsisem mats. Olin just Emilia Fahlini tuules rippumas, ja järsku vaatan ees terve tee on kinni, üks tüdruk kisendab midagi kõvasti kriipiva häälega ja järgi ei jätnud. Sõitsin muru pealt mööda ja silmanurgast vaatasin, et üks meie vapper sõdalane,kes enne starti rääkis,et see siin on sõda, oli ka maoli pannud. Õnneks on tal ikka kõik kohad terved. Sel hetkel olin isegi veidi õnnelik, et olin maha jäänud ja pääsesin sellest külakuhjast.

Viimasel ringil tulid juba mõtted, et trügin munaka ajaks ette ja proovin lõpus hea koha saada, aga selle ilusa rikkus mu parema jala säärelihas, mis hakkas krampi kiskuma. Olin sõidu ajal söönud ju vaid ühe geeli ja väikese panini, kuna lihtsalt ei julgenud käsi piduritelt ära võtta. Õnneks olin vee asemel joonud spordijooki ja sealt natukene lisatoitaineid kogunud. Munakal läks asi taas ribadeks kuna seal oli ka palju kurve ja lage ja tuul ja siis ma jõudsin võitjast, Marianne Vosist finisisse hiljem 28 sekundit ja sain 60. koha. Ma ise olen rahul kuna olin eelmine nädal palavikuga siruli ja kartsin, et ei suuda sõitu lõpetadagi.

Täna aga tundsin jalgades jõudu ja enesetunne oli hea. Järgmine võitlus siis laupäeval, mis on MK etapp. Sõit tuleb kindlasti raskem kuna sisaldab mitmeid tõuse, mis on koguni 17% ja 23%. Lubab ka väga halba ilma, niisiis hoidke  pöidlaid ;)

07 märts

Tere! 7 kommentaari | vaata ratturi profiili

Täna väga pikka juttu ei tule, sest teadupärast ei pidanud see kuigi hea olema. Sel aastal sõidan Prantsuse meeskonnas Remire Montjoly Bike. Õnneks siiski Euroopas külmetama ei pea, sest klubi asub Lõuna-Ameerikas (Prantsuse Guajaanas).

Kliima suhteliselt sarnane sellega, millega ennast viimased 3 aastat Martinique'l harjutanud olen. Meeskond seevastu palju asjalikum. Jõudsime (Puntso on ka siin) siia eelmisel reedel ja nädalaga oleme juba enamvähem ära kohanenud. Võistlema saame hakata nii umbes 2 nädala pärast, kui klubi paberimajanduse korda saab. Selle nädala jooksul saame vast kalendri koha pealt ka natuke targemaks. Side lõpp!

04 märts

Vale de Rans xco 4 kommentaari | vaata ratturi profiili

Eile stardis :)

See aasta samuti esimene xco võistlus Vale de Rans. Rada oli täpselt sama, mis eelmine aasta, ainult niiskem, et ei olnud nii tolmune. Esimene pool rajast meeldis väga, korralik xco, teine pool oli viinamarja väätide vahel tiirutamine, see oli selline igav osa. 

Stardist sain hästi minema, esimeses kurvis esimene, taga oli kuulda kilkeid ja matsu. Esimene poolteist ringi sain hispaanlannaga koos sõita, siis oli väike jama esikäiguvahetajaga ja tegin peatuse ning enam seda vahet tagasi sõita ei suutnud, mis meie vahele tuli. Samas keegi tagant poolt ka järgi ei jõudnud. Eks natuke jäi kripeldama, kuid samas enesetunne on hea. Ettevalmistus on läinud kenasti, hetkel veel väsimus sees, kuid esimeseks võistluseks oli täpselt paras. Peale võistlust koju sõites oli tahtmine uuesti stardis olla ja ennast proovile panna, ehk et huviga ootan hooaega.

Ja poodiumiga hooaega alustada on alati hea! :)

 

04 märts

Oleks on sama hea kui poleks 2 kommentaari | vaata ratturi profiili

Eelmises blogis lubasin, et kriban peale Essor Basquet. Polnud väga motti kirjutada midagi, kuna iga päev oli paras piin ja ei püsinud just kaua pundis. Alles viimane päev õnnestus esimene tulemus kirja saada. Paar etappi oleks võind reaalselt võttes pundis ära kannatada, kuid seda ei juhtund. Tunne oli hommikul hea ja sileda peal kihutades polnd ka viga. Nii kui tee loodist välja läks, pulss laes ja inisesin nagu siga pundi lõpus. Konsulteerisin targemate meestega ja sain natuke abi, mida tegema peaks või kuidas käituma. Nii ma Essorbaskil olles peale maha jäämist oma tunnid ikka täis tiksusin rahulikult. Viimane päev oli juba olemine vähe parem ja sain pundis olemisega kenasti hakkama. Õhtusel etapil imesin 2 korda tõusu lõpus maha, kuid seda suht minimaalselt ning sain laskumisel järgi. Etapi lõpus olin omadega korralikult sodi ja 2 atrõõvi oli eest ära, kuid otsustasin minna ikkagi finisit tegema, et jalga proovida ja samas natuke kogemust saada.

 

Essorbask läbi, 2 kerget päeva ja edasi rahulikult matkasin terve nädala. Intensiivsust sellel nädalal ei teinud. Esialgselt oli plaanis laupäev (23. veeb.) võistlus siin samas kodu lähedal, kuid ilmad olid suht kehvad ja reedel tuli lumigi maha. Õnneks palju seda ei olnud ja teed olid puhtad, aga väljas -2 kuni -5 ja seda terve nädalavahetus. Seega jäeti võistlus ära ja tuli trenni teha. Trennid sain enam-vähem tehtud, pühapäev jäi vähe lühemaks kui plaanis, kuna jubedalt külm hakkas.

 

Eelmine nädal olid ilmad vähe paremad ja treenimist enam ei seganud. Nädala sees tegin paar kiiremat liigutust ka. Nädala sees avastasin, et kükitades teeb üks põlv kergelt valu ja vahest õhta oli natuke imelik. Ma arvan, et see on sellest külmast ja niiskest õhust ning sadul oli ka natuke madalamal kui eelmisel aastal. Sõiduaeg pole midagi tunda andnud ja praegu on ka nagu okei. Korrigeerisin natuke oma possat kah ja praegu tundub, et on hea. Eks paistab kuidas sellega nüüd läheb siin, loodan et midagi hullu ei tule ja katsun anda piisavalt puhkust.

 

Laupäev oli võistlus Circuit des 4 Cantons. Ilm suht külm ja päikest ka polnd, tuul õnneks vaikne. Algul käis väike sõda nagu ikka, mingi aeg sai väike atrõõv minema. Roanne meestele see ei meeldinud ja tõmbasid asja varsti kokku. Linnaringidele jõudes oli punt koos, iga ring oli vahekas, aga neid ma ei üritanudki panna ja hoidsin lõpuks. Kuna olemine ei olnd sõiduaeg ka just kõige parem, siis oli targem ökonoomitada. Paraku minu sõit lõppes taas 2-3km enne lõppu, kus üks tüüp tegi kena poogna ja oma kanniga vastu mu lenksu, kuna ma olin täitsa tee ääres siis vajusin muru peale ja sealt oli 10cm kraavini.  Äär oli jubedalt pehme ja nii ma kraavi vajusin. Sellega mu sõit lõppes. Ise arvan, et oleks suutnud top6 end finiseerida, kuid see on oleks. Eks teinekord läheb vähe paremini.

 

See nädal võtan kergemalt. Kolmapäev läheb Paris-Nice 3. etapp siit mööda ja üritan end rajaäärde vedada. Nädalavahetusel on 2 sõitu, peaksid olema suht siledad ehk siis mulle sobima.