Rattaprofid
Artiklid

Persoonilood

Rattatreener Harald Osjamets

1939. aasta 26. jaanuaril sündinud Harald Osjamets on pärit Metsakandist - maapoiss, nagu ta enda kohta ütleb. Treeneri töö...

Artiklid

Olümpia - kas turismireis või planeedi tähtsaim...

Lisatud: 17.07.2012
Suveolümpiamängudeni, mis algavad 27. juulil Londonis, on jäänud vaid loetud päevad.  Jalgrattaspordi kõige põnevam ja pres...

Vana kaardivägi, kellega tuleb Eestis arvestada...

Lisatud: 03.05.2012
Portaal Rattaprofid tutvustab lugejatele „vana kaardiväe” ülejäänud nelja meest.

Viimased Tulemused

Lisatud: 22.08.2012 18:15
Lisatud: 21.08.2012 19:29
Lisatud: 20.08.2012 16:09
Lisatud: 20.08.2012 16:09
Lisatud: 19.08.2012 17:42

Rattaprofile

Artiklid

03
mai

Vana kaardivägi, kellega tuleb Eestis arvestada! 2. osa

Fotod: Rauno Laht, Imre Pühvel, Evelyne Thirard ja Caspar Austa erakogu. Montaazh: Juliana Harrison Henno

Portaal Rattaprofid tutvustab lugejatele „vana kaardiväe” ülejäänud nelja meest.



Tamps (Risti kuningas)


1. Mitu hooaega oled rattasadulas istunud?
Alustasin 12aastaselt (1988) ja nüüd peaks kokku tulema 24 aastat 1. oktoobril. Profilepinguga sõitsin sellest  9 aastat. Profivõite kogunes  25.

2. Kõige naljakam või tobedam seik trenni- või võistlussituatsioonis?
2006. aasta La Flèche Brabançonne. Enne starti avastasin, et olin sõidusärgi maha unustanud. Kamba peale leidsime mulle XS suuruse (tavaliselt läheb suurus S). 90km sõidetud, eriti raske oli ja hakkasin pundist maha jääma tõusude peal. Tundus, et väike nälg oli peal, hakkasin laskumisel tagataskust midagi söömist otsima. Kuna sõitsin number väiksema särgiga, siis polnud võimalik korralikult kätt tasku panna. Laskumisel tõusin püsti sadula peal ja panin korraga 2 kätt taskusse, et süüa võtta. Äkki ees mega ragin ja suur kukkumine. Sain kuidagi käed taskust välja ja tagasi lenksu peale. Muidugi ei jõudnud ma enam hoogu maha pidurdada ja panin täie laksuga kukkumisse sisse. Minul endal midagi hullu ei juhtunud, raam pooleks ja esirehv puru. Aga kõige naljakam oli see, et motikas filmis seda kõike otse laivis. Kukkumine oli ära ja mingi vend lendab hooga sisse. Nii näidati seda lõiku ka spordisaates mitmeid kordi aegluubis z-)

3. Kõige südamelähedasem võistlus Eestis ja välismaal, mida oled ise sõitnud või mille toimumisel istud alati teleri ette?
Kõik suured kevadised klassikud alates Tour de Flandersist, Paris-Roubaix’st, Amstel Gold Race’ist, ning lõpetades MMi ja OMi grupisõiduga.

4. Kas maantee- või maastikusõit?
Kuna metsavahel olen suht koba, siis mnt on vaieldamatu lemmik.

5. Millise spordialaga tegeleksid, kui ei oleks jalgrattur?
Väikesest peale olen olnud üsna hea jooksja, just pikemaid distantse. Seega oleks minust võinud saada hea keskmaajooksja. Jooksmas käin siiani ja talvel ka ujumas.

6. Milline on olnud sinu senise karjääri tõsiseim vigastus?
Kõige suurem vigastus on olnud rangluumurd. Hollandis tehti operatsioon rangluule, et kasvaks kiiremini kinni. 3 nädalat hiljem olin kodus ja sõber küsis, mis imelik muhk sul rangluu kohal on. Ütlesin, et see on metallplaat, mis hoiab rangluud koos. Läksin peegli ette ja nägin oma silmaga, et muhk on tõesti kuidagi suureks läinud. Läksin ja tegin uue röntgeni ja tuli välja, et plaat oli halvasti fikseeritud. 1 polt hoidis veel ja tuli minna uuesti operatsioonile. Seega kõndisin 2 kuud käsi kaenlas. Kõige hullem oli hiljem käsi uuesti ilusti käima saada. Käisin talvel 2 kuud 3x nädalas spetsiaalseid  harjutusi tegemas massööri abiga ja ujusin 2x nädalas, et saaksin käe kiiremini korda. Sain korda ja tegin 2007. aastal ühe oma parimatest hooaegadest Jartazi meeskonnas - 4 võitu ja lõpetsain Euroopa tuuri edetabelis 7nda kohaga.

7. Kas oled kunagi karjääri jooksul kaalunud tõsiselt ratta varna riputamist?
Neid kordi on olnud mõned, aga alati olen leidnud jõudu jätkata ja tõestada endale, et igast mustast august on võimalik välja tulla, kui sul on piisavalt tahtejõudu!!! See ei kehti mitte ainult spordis, vaid ka tavaelus. Elu ilma raskusteta on igav ja muudab inimese laisaks z-)

8. Kas sport võib olla justkui narkootikum või see on puhas äri?
Olles pea 2 aastat jalgrattaspordist eemal, arvasin algul, et enam ei taha ratast nähagi. Aga välja tuli vastupidine reaktsioon. Tekkis veel suurem isu rattaga sõita just oma lõbuks. Seega olen rahul, et ei jätkanud profisportlase karjääri. Kui trenni minnes vaatad ilma ja sajab, siis ei tohiks see olla takistus. Aga minul oli juba treeningriiete selga ajamine raske ja veel hullem trennis km lugemine. Palju jääb veel treeningu lõpuni, et saaks ruttu pesema... See oli selge märk, et on aeg ratas varna riputada!!!

9. Kes on sinu arvates läbi aegade parim rattur Eestis (maanteel ja maastikul)? Ennast nimetada ei tohi :)
Vaieldamatult oli, on ja jääb minu arvates minu iidol kadunud sõber Janek Ermel. Imetlesin tema finishikiirendust, tema suhtumist sporti ja tahtejõudu!!! Kahjuks jäi tal väga palju realiseerimata õnnetu õnnetuse tõttu. Kindlasti olen tema peale mõeldes nii mõnestki suurest raskuset üle saanud.

10. Milliseid positiivseid ja negatiivseid emotsioone on sport sulle vastu andnud?
Võin julgelt väita, et sport on mulle kõik andnud elus. Ilma spordita poleks ma mitte mingi valemiga saanud neid arusaamasid elust, mis on nüüd. Sport kasvatas minust inimese ja tänu spordile liigun ka elus edasi z-)



Püta (Poti kuningas)


1. Mitu hooaega oled rattasadulas istunud?
Esimene rattahooaeg oli aastal 1986. aastal, nii et käsil on minu 27. hooaeg!

2. Kõige naljakam või tobedam seik trenni- või võistlussituatsioonis?
Tobedaid juhtumeid on palju, aga üks ei lähe kindlasti meelest. Aasta oli 1999, olin kevadlaagris Hispaanias. Kogu punt tegi kergema päeva, mina otsustasin 6h teha. Kuna teid ei tundnud, sõitsin 90km ühes suunas ja sama teed tagasi. Kui olin jõudnud 89,8 kilomeetri peale, läks aga tagakumm! Vahetamiseks midagi kaasas polnud, nii tulin täpselt sama radapidi tagasi tühja kummiga, ületada tuli kolm 10-15km tõusu. Mäletan, et viimast laskumist tulin küll põhjagaasiga, natuke oli siiber...

3. Kõige südamelähedasem võistlus Eestis ja välismaal, mida oled ise sõitnud või mille toimumisel istud alati teleri ette?
Eestis on üks südamelähedane sõit Kalevipoja rattamaraton, toimub minu sünnipaigas Kuremaal ja kindlasti tahaks selle ka korra võita. Senini pole veel õnnestunud. Piiritaga kindlasti Paris-Roubaix või Tour de Flanders, need on lihtsalt minu jaoks kaks kõige mehisemat sõitu, kus üle finishijoone sõites on kuidagi eriline tunne, eriti Paris-Roubaix’ velodroomil lõpetades. Nüüd olen võimaluse korral alati teleri ees.

4. Kas maantee- või maastikusõit?
Maantee- ja maastikusõit meeldivad mõlemad. Ütleme nii, et võidu sõidan maanteel ja naudin metsas.

5. Millise spordialaga tegeleksid, kui ei oleks jalgrattur?
Muudest spordialadest meeldib kindlasti kõige rohkem korvpall. Pall on mul endalgi pidevalt autos ja käin aegajalt palliplatsil loopimas. Samas sobinuks ehk kõige rohkem peale ratta suusatamine, noorena sai nii mõnigi medal Jõgevamaal võidetud.

6. Milline on olnud sinu senise karjääri tõsiseim vigastus?
Suurim vigastus on kindlasti arteri probleem amatööriaastate alguses. See röövis minult 4 aastat ja alustasin sisuliselt nullist. Läks päris mitu aastat,et jõud taastada. 3 rangluumurdu, kõik muu on siiani vastu pidanud.

7. Kas oled kunagi karjääri jooksul kaalunud tõsiselt ratta varna riputamist?
Arteriprobleemi ajal oli tõsine plaan loobuda. Lihtsalt väsitav oli, kui tunned, et mingi probleem on, aga keegi ei suuda seda leida. Kuna probleemi polnud silmaga näha, siis jäi mulje, nagu viriseks niisama, pidin kindlasti probleemi leidma. Leidsin lahenduse ja olen endaga rahul, et alla ei andnud. Loobumismõtted olid ka paar aastat tagasi, kui seljavalud muutusid talumatuks. Õnneks olen ka sellest võitu saanud.

8. Kas sport võib olla justkui narkootikum või see on puhas äri?
Minu jaoks on sport narkomaania!

9. Kes on sinu arvates läbi aegade parim rattur Eestis (maanteel ja maastikul)? Ennast nimetada ei tohi :)
Parim rattur minu jaoks maanteel on Jaan Kirsipuu ja maastikul Alges Maasikmets, mõlemad päris veenva ülekaaluga.

10. Milliseid positiivseid ja negatiivseid emotsioone on sport sulle vastu andnud?
Sport on pakkunud mulle ainult positiivseid emotsioone ja usun, et annab ka tulevikus!



Oras (Ruutu kuningas)


1. Mitu hooaega oled rattasadulas istunud?
Rattaspordiga alustasin 1988. aastal. Seega juubelihooaeg tulekul.

2. Kõige naljakam või tobedam seik trenni- või võistlussituatsioonis?
1997. aastal nädal enne oma pulmi murdsin Soomes võistlustel rangluu, õhtul koju helistades küsis naine esimese asjana, et kas nägu on ikka terve.

3. Kõige südamelähedasem võistlus Eestis ja välismaal, mida oled ise sõitnud või mille toimumisel istud alati teleri ette?
Südamelähedasem bikesõit vast Norra Birkebeiner Rittet, maanteesõit aga Tartu GP. Telekast aasta tippsündmus Tour de France.

4. Kas maantee- või maastikusõit?
Fifty-Sixty. Mõlemad sobivad ja kui sõita jõuad, siis saab mõlema rattaga hästi hakkama.

5. Millise spordialaga tegeleksid, kui ei oleks jalgrattur?
Võib-olla triatlon, kuna tegelesin enne rattasporti 2 aastat ujumisega.Tänu sellele libisen vees hästi ja jooksmine sobib mulle ka. Korra juba eelmisel aastal proovisin ja õnnestus päris kenasti.

6. Milline on olnud sinu senise karjääri tõsiseim vigastus?
Kord käeluu, mõlemad rangluud.

7. Kas oled kunagi karjääri jooksul kaalunud tõsiselt ratta varna riputamist?
Kopp on tihti ees olnud, aga tõsiseid loobumisi pole pähe võtnud. Rasked hetked ununevad üsna kiiresti.

8. Kas sport võib olla justkui narkootikum või see on puhas äri?
Sporti teen tulemusepõhiselt mitte materiaalsetel eesmärkidel ja mulle pakub huvitavat väljakutset võistlusteks vormi timmimine.

9. Kes on sinu arvates läbi aegade parim rattur Eestis (maanteel ja maastikul)? Ennast nimetada ei tohi :)
Maanteel Jaan Kirsipuu ja maastikul Alges Maasikmets.

10. Milliseid positiivseid ja negatiivseid emotsioone on sport sulle vastu andnud?
Tänu spordile olen see, kes ma olen. Kõigi nende aastate jooksul on mul kogunenud palju häid ja positiivseid sõpru.



Austa (Ärtu kuningas)


1. Mitu hooaega oled rattasadulas istunud?
Rattaga olen sõitnud alates 1992. aastast. Alustasin Elvas ja siiamaani selles klubis.

2. Kõige naljakam või tobedam seik trenni- või võistlussituatsioonis?
Ei tulegi kohe midagi meelde. Kõik on tore.

3. Kõige südamelähedasem võistlus Eestis ja välismaal, mida oled ise sõitnud või mille toimumisel istud alati teleri ette?
Tartu Rattamaraton Eestis. Välismaal ehk Tour de France, ise sõitnud pole.

4. Kas maantee- või maastikusõit?
Maastikusõit.

5. Millise spordialaga tegeleksid, kui ei oleks jalgrattur?
Suusahüpped.

6. Milline on olnud sinu senise karjääri tõsiseim vigastus?
Luid pole murdunud õnneks. Kõige suurem probleem ehk see, et südamega oli jama 2003. aastal, kui mandlipõletikust tekkisid juba rütmihäired ja keelati sport ära. Õnneks kolme kuuga sai asi korda. Mandliopp ja siis puhkust.

7. Kas oled kunagi karjääri jooksul kaalunud tõsiselt ratta varna riputamist?
Ei

8. Kas sport võib olla justkui narkootikum või see on puhas äri?
Narkootikum kindlalt!

9. Kes on sinu arvates läbi aegade parim rattur Eestis (maanteel ja maastikul)? Ennast nimetada ei tohi :)
Maanteel kindlalt Jaan Kirsipuu, maastikul Massa :)

10. Milliseid positiivseid ja negatiivseid emotsioone on sport sulle vastu andnud?
Ei kujutaks ette, kui spordiga ei oleks tegelema hakanud. Sõbrad, rezhiim, elukool.


Loe "vana kaardiväe" esimese nelja mehe vastuseid ning Andrus Augi kommentaari siit!

Hetkel online ülekannet ei toimu!
Selleks, et näha, millal toimub järgmine online ülekanne vajutage siia.