Blogi

III etapp
Etapp oli sama, mis eelmine aasta. Suured ja laiad teed enamjaolt. Etapp oli siis 9x11km ringil, mille sees oli 4 vahekat, 3 vahekat kus sai boonussekundeid  ja üks oli mingi niisama auhinna vahekas. Etapp kulges aktiivselt ja suht kuuma ilma käes. Harjumatu oli sõita ikka 30-35 kraadises kuumuses. Esimeses vahekas aitasin Akslit, ta oli kolmas. Siis mingi ring oli see auhinna vahekas, läksin seda noppima, aga jäin napilt teiseks. Rohkem midagi väga põnevat ei toimunud, tõsiseid eest ära minekuid ei olnud, kõik tõmmati suht kiirelt tagasi. Asi lõppes pundifinišiga. Kuna mul endal tunne kõige parem ei olnud, siis mängisime finiši Kivistiku peale, tegime Aksliga hea lead outi, aga kahjuks mees lõpetas 5’dal kohal.
 
IV etapp
Etapil ring oli sama, mis eelmine aasta, ainult algusesse oli üks linnaring juurde lisatud, ehk siis 7km linnaring + 4x26km ringil. Etapp algas rahulikumalt, kui eelnevad päevad, kuid siiski aktiivselt. Ise proovisin kohe alguses paar korda, ei lastud eest. Punt püsis koos kuni teise suure ringi alguseni, peale vahekat sai Aksel nelja vennaga minema. See jooksikute punt oli eest 2 ringi, viimase ringi alguseks saadi jooksikud kätte. Sinnamaani hoidsin kogu aeg pundi ette ja üritasin jalgu säästa. Kuid samas vaatasin, et mingid vennad pundilt eest ilma minu või Kivistikuta ära ei sõidaks. Viimase ringi alguses, kui jooksikud kinni püüti, läks ilgeks sõjaks. Olin eestlastest sel hetkel ainukesena ees ka, kuradi raske oli. Õnneks mingi aeg tuli Kivistik ka appi, et asja kontrolli all hoida. Umbes 18km enne lõppu lasti pundi ees jalg sirgu ja ma panin tagant hooga kohe litri otsa. Sain üksi eest, kohe natukese aja pärast liitus minuga üks sakslane ja 4-5km hiljem veel mingi kuuene punt. Vahe oli pundiga kogu aeg ohtlikult väike ja meie koostöö seal ees ei tahtnud väga hästi sujuda. 3km enne lõppu pani üks vend meilt sealt eest minema, jäime korra passima, siis saime hoo üles jälle. Peale 3km märki enam taha ei vaadanud ka, vaatasin ainult mis nipiga see vend kinni püüda. 800m minna lükkas üks vend kergel laskumisel klotsi põhja, hüppasin tuulde. 400m juures panin venna tagant minekut, püüdsin ees oleva venna kinni ja läksin viimasesse kurvi (200m enne lõppu) esimesena. Panin siis 150m veel täiega ning siis vaatasin taha, et olen turvalise vahega eest ning võtsin võidu. Mis huvitavat siis veel? Viimases kurvis veel natuke peale seda kui mina seda läbisin toimus kukkumine ka, ise kuulsin ka raginat taga. Ja mida ma finišis kohe veel ei teadnud, oli see, et viimases kurvis püüdis punt ülejäänud jooksikud kinni. Hea oli, et lõpus taha ei passinud, muidu oleks ära ehmatanud :D
Tuuri lõpetasin kokkuvõttes 31. kohal ning sain selga ka lõpufinišite punkti särgi.
Aksel oli kokkuvõttes meie parimana viies.