Laupäev. II etapp
Sõit 140km, aeg 3.15. Ringide peal, alguses 3x31km ja lõpus linnaringid 7x6,5km. Suur ring oli tuultele väga avatud ja võrreldes eelmiste päevadega puhus ta päris kõvasti. Selletõttu algas sõit ülinärviliselt kõik tahtsid pundi ees püsida. Esimene ring jäi enamus mehi siiski ühte gruppi, aga teisel ringil tõmmati alla küljeka osa peal punt ribadeks. Ette jäi umbes 40 meest. Tempo hoiti üleval ja kolmandal ringil lõhuti punti veelgi. Jõudsime linnaringile umbes 25mehega. Töö tegemist ei tahtnud keegi enda peale võtta vaid hakati paugutama. Saigi 6-7 meest minema. Meie jäime üksteisele otsa vahtima. Kuna peagrupis tehti ilusti tööd jõuti meile varsti järgi. Paar ringi enne lõppu sai väike jooksikute punt ka püütud. Oli näha et tuleb grupifinis. Paar ringi enne lõppu hakkasin ennast ette poole sättima, rõve tõmblemine oli pundis, aga see käib asja juurde. 3 km enne lõppu ühel ringteel juhtus see mida oligi oodata, üks mees ei olnud korraks 100% keskendunud ja sõitis lihtsalt eesolevale ratturile selga. Pauk käis täpselt minu ees, äkkpidurdus, väike manööver ja õnneks sain kuidagi lendavatest ratastest mööda, selleks ajaks oli umbes 20 meest juba teiselt poolt läbi lipsanud ja mina olin esimene vend kellel tuli 30m kinni spurtida. See võttis viimasegi jõuvaru jalast ja lõpuni lihtsalt imesin sellel possal. Terve sõit kiirus väga üleval ja see tappis lõpuks päris ära. Kuid kiirusest mul hetkel puudu ongi, nii et sain väga hea treeningu.
Pühapäev. III etapp
Laupäeva õhtul koosolekul juba räägiti, et tuleb veel hullem küljekaralli ja täpselt nii oligi. Jälle ringidel, 3x30km ja 5x9km. Mõlemal ringil tuulevarjulisi kohti põhimõtteliselt polnudgi. Nii läkski juba esimene ring punt pooleks, ees umbes 50 matsi. Kuna ilm ikka väga jahe, täna stardis 0 ringis, siis startisin kilega, mida läksin km 15 autosse viima. Kahjuks õigeks ajaks ette ei jõudnud et seal 50 matsi sees olla ja tuli tööle hakata. Panime umbes 15 mehega karuselli ja kuna vahe üle paari saja meetri ei läinud loobusid ees vennad kühveldamisest. 15km oli vaja panna täiesti punases. Kohe kui pundi saba kätte saime, ronisin ette ja 5km pärast oligi punt uuesti pooleks, täpselt sama koha peal kus eelmine ring. Hakkasime kõik suhteliselt üksmeelselt tööle ja vahe aint suurenes.Meid oli 25 mehe ringis. Peale 3ndat suurt ringi tundsin sama mis eile, et kiirus hakkab jala peale, kerida enam ei jaksa. Sõin oma taskud tühjaks, kuid kahjuks tunne paremaks ei läinud ja ega kui tunned et jalg sitt ning koguaeg punases oled siis on moraali väga raske üleval hoida. See on koht mida ma pean kõvasti arendama, peab omale sisendama, et sa ei ole ainus kes imeb, kõigil on raske. 20km enne lõppu tõmbas Veranda koos oma farmtiimiga hoo üles jäin tuule kätte ja kannatasin nii kaua kui mootor õhku lendas. Lasin ketsi sirgu, ootasin järgmise pundi järgi ja tiksusime finisisse. Pettumus!
(pilt tänasest söögist mis tasku läks)