Rattaprofid
Blogi

Persoonilood

Rattatreener Harald Osjamets

1939. aasta 26. jaanuaril sündinud Harald Osjamets on pärit Metsakandist - maapoiss, nagu ta enda kohta ütleb. Treeneri töö...

Artiklid

Esimesed treeningnädalad- Talvine ettavalmistus...

Lisatud: 30.10.2011
Ilmad hakkavad juba vägisi nulli lähedale kiskuma ja kaugel pole ka lumi.Suuremale osale maarjamaal olevatest ratturitest s...

Kuidas edasi arendada rattasporti Eestis?

Lisatud: 19.10.2011
Hetkel võib olla väga rahul rattaspordi tasemega Eestis. Suurepäraselt toimivad ja osavõturohked rahvaüritused nagu Tartu R...

Viimased Tulemused

Lisatud: 14.11.2011 11:19
Lisatud: 09.10.2011 21:30
Lisatud: 09.10.2011 19:33
Lisatud: 09.10.2011 19:33
Lisatud: 24.09.2011 11:03
Lisatud: 20.09.2011 11:50
Lisatud: 20.09.2011 11:50
Lisatud: 17.09.2011 19:45
Lisatud: 11.09.2011 17:54
Lisatud: 07.09.2011 15:13

Rattaprofile

Blogi

30
september

Hooaja analüüs

Tere inimesed ja muud loomad!

Loodan, et olete kõik selle blogi ikalduse üle elanud, kuid aeg on rõõmustamiseks, siit tuleb blogi.

Teemasid võiks alustada siis kõige värskemast uudisest. Nagu kõik teavad loon endanimelise jalgrattaklubi.

Esialgu midagi registreeritud pole, kuid selged sihid oleme oma tiimiga välja mõelnud ja projekt on paberil. Klubi hakkab asuma Tartus ja võtab üle Tamme jalgrattaklubi ruumid ja asukoha Tamme staadionil. Klubi peatreeneriks saab endine profijalgrattur Andri Lebedev. Ootame kõiki treeningutesse, nii et astuge Tamme staadionilt läbi. Tulevikus üritame kindlustada noortele väheste kuludega jalgrattaspordi harrastamisvõimalused. Aitame nii palju kui suudame varustusega ning proovime luua tasuta treeninglaagrite ja võistluste võimalused. Kaugemad plaanid on luua võimekad juunioride ja m-16 klassi meeskonnad, millega oleks võimalik osaleda Lääne-Euroopa võidusõitudel (näiteks küsisid minult Vuelta korraldajad, et kas eestlased juunioride Vueltal ei sooviks osaleda, tulevikus - miks mitte) ning innukamad noored üritame aidata välismaale amatöörklubidesse (kui aeg käes 18-19aastaselt). Sealt edasi oleks noorel mehel vaid samm profilepinguni. Hetkel otsime koostööpartnereid ja sponsoreid. Kel partnerluse vastu huvi, võtke ühendust, rein.taaramae@mail.ee . Kuigi põhirõhk oleks noortel, siis siinkohal rõhutaks, et klubi uksed on avatud kõigile - ole sa peenike või paks, pikk või lühike, vana või noor. Trennist me kedagi ära ei aja, vastupidi, iga uus liige teeks vaid rõõmu.

Aega tagasi kerima hakates räägiksin natuke oma läinud hooajast. Aasta 2011 kaks eesmärki: võita Paris Nice’il top5 koht ning võita Touril valge särk.

Paris Nice’il olin vast hooaja parimas hoos. Mägedes tundsin end lennukina ja ka temposõit läks vägevalt. Suutsin terve nädala anda endast maksiumi ja hoolimata külmast, tuulest ja vihmast ning mägedes suutsin saavutada lausa 4. koha. Mulle endale tundus see kui muinasjutt. Ausalt öeldes ma vaid unistasin sellest top5 kohast ning väga ei uskunud sellesse - ent tuuri lõpuks oli see reaalsus. Õppisin palju, kuna kasutasin veidi uut valmistumistaktikat: võtsin treeninguid vähem tõsiselt kui varem ja tegin siis novembris ja detsembris natukese vähem trenni kui tavaliselt, tõstsin koormused kõrgemale alles jaanuaris ning veebruari alguses oli siis aega taastuda enne esimesi võidusõite. Lõpuks tundsin, et püsisin nõnda kauem värske, seda nii vaimujõult kui füüsiliselt. Kui tavaliselt tegin detsembris 100tunnise rattakuu siis eelmine aasta tegin sellest vaid 70h täis.Usun, et minu tasemel polegi enam vaja nii väga palju mahuga jännata. Alates 2005. aastast olen stabiilselt 850-900h trenni aastas teinud. Organism on juba suurte koormustega harjunud, arenen edasi rohkem võistluste ja suurte velotuuride arvelt.

Teine eesmärk oli Touril valge särk. 44 sekundit lahutas mind sellest. Kahju, Champes Elysee poodium jäi vaid 500m jalgrattasõidu kaugusele (umbes 44s kulub selle maa läbimiseks). Mäletan hästi toda eraldistarti, kus mul oli veel võimalus kaaslane lüüa...kaotasin talle enne eraldit umb 1.30min (täpselt ei mäleta) ja suutsin tagasi teha umbes 45s. Sellest ei piisanud. Mäletan seda pettumust, päris mõru tunne, lausa nutu maik oli suus.

Teatud inimesed üritasid minuga rääkida, mind lohutada - mina sõitsin neilt kiiresti eest ära ja põgenesin bussi. Bussis istus tiimi personal, oma 10 inimest. Ilma sõnagi lausumata põikasin riietusruumi ja istusin seal üksinda oma tunnikese, enne kui suutsin jälle kellelegi otsa vaadata. Rolland oli minust lihtsalt tugevam ja ega reaalselt ma väga ei lootnudki, et ma suudan Touri suurimale üllatajale eraldistardis 1.30 min põske panna.

Väike mõru moment tekkis ikkagi. Ehk suudan parandada vea järgneval aastal, kuid üks asi on hea kah - sain ikkagi teise koha ning lõpetasin 12. Possal. Sellega olen väga rahul! Arvan, et selle aasta Tour mängib mu tulevases ratturikarjääris enam rolli kui varasemalt, kuna sain kindla signaali, et minus on sisu. Heal aastal suudan ehk 10 pügalat kõrgemale tõusta ja ega siis enam esikohtki kaugel pole. See teadmine annab jõudu ja motivatsiooni tohutult juurde!

Sellel hooajal teenisin ka viis boonustulemust: noorte särk Paris Nice’il, Emv tiitel temposõidus, noorte särk Criterium Internationali velotuuril, kolmas koht Criterium Internationali kokkuvõttes ning hooaja kroon - võit Vuelta 14. etapil.

Kõige lahedam kogemus oli Vuelta etapivõit. Esikoht on eriti hinnaline, kuna mõned päevad enne võitu olin ju omadega täiesti läbi: angiin ja 39 palavik. Päeva sõitsin palavikuga ja samal päeval jäin iga tõus pundist üksinda ja esimesena maha. Kujutage ette, mis toimus mu peas, kuu aega tagasi olin tuuri raskeimal mägietapil 8. ja Touri kokkuvõttes 12. Stardis on 200 meest ja täna olen mina see, kes igal väiksel ja suurel tõusul üksi maha imeb ja veel kõige esimesena. Moraalile on see kõva pauk, siin pean veelkord kiitma meeskonda, kes mul sel hetkel toeks oli! Kõige hullemal päeval, kus Moncoutie võitis, olin juba korduvalt enne maha jäänud, aga laskumistel kogu aeg järgi saanud (kuigi laskumistega oli kah keeruline, sest haigusega oli keskendumisvõime väga kehv ja piltlikult öeldes nägi üks silm vasakule ning teine paremale). Kuni lõpuks eelviimasel tõusul üksi maha jäin (õnneks Saramotins ootas mind, lükkas, vedas, jootis, söötis, nagu väikest last) sõitsime kaksi umbes 25 km kuni lõpuks suure sprinterite grupeto kätte saime (sel hetkel jäi finishini veel 10 km). Mäletan, et selles pundis vaatasid mind kõik imeliku pilguga, täpselt on meeles Petacchi pilk, kus ta vaatas mulle küsivalt otsa oma 10s, et what a f...k, Taaramäe ja nii moodi imeb. Kui ma poleks grupetot kätte saanud sel päeval siis oleks ma ilmselt musta lipu taha jäänud – st mind oleks maha võetud.

Võimalik, et sain järgi vaid tänu lätlasele...aga paari päeva pärast tundsin juba sõidu alguses, et täna olen teisest puust ja veel tugevast puust. Tegelikult olen kogenud selliseid võidusõite päris palju, kus pärast haigust on meeletu power ja nii oli ka seekord - tulemus tuli kah. Paar päeva pärast Vueltat võttis minuga ühendust üks teine sportlasest sõber, kes oli kah haigeks jäänud. Ütles, et andsin talle indu proovida ja et tal nädalavahetusel võistlused (oli vist kolmapäev) ning hiljem kuulsin, et see tüüp pani mõlemad võistlused kinni. Toon veel näite: 2010 aastal võitis klubikaaslane Jens Keukeleire märtsikuus Belgias kolme nädala jooksul 4 sõitu. 2 päeva enne esimest sõitu oli ta istunud 4-5 päeva potil, ainult oksendanud ja olnud söömata. See aasta on tervis korras olnud, kuid võite kogunes vaid 1. Ise olin eelmine aasta angiinis Kataloonia tuuri ajal, kahel etapil olin teine ning kokku 3. Ma ei hakka kellelegi soovitama haigusega treenimist ja võistlemist, kuid endale tuleb alati kindlaks teha, kust see haigus tulnud on ja alles seejärel tuleb otsustada mida teha...Igatahes minu mõttemaailma muutis see kogemus piisavalt palju ning need faktid samuti.

Õppimistest ja katsemeetodidest veel nii palju, et nagu kõik teavad proovisin Alpitreeningut. Elasin 3 nädalat 2 tonni peal, eeldades, et mu veri peaks veits paremaks minema. Kuid mulle see laager mingit kasu ei toonud, pigem vastupidi: olin ülimalt väsinud ja veri oli isegi kehvem kui enne alpitrenni. Ma arvan, et tulevikus ma enam sellega jännata ei soovi. Alles oli artikkel kuskil Delfis vist, et norrakad tahavad protestida, et nad alpitrenne ei tohi teha (selle riigi sportlastel on see keelatud). Põhjendasid nad endid nii, et teistel riikidel on eelis, kuid vaadates norrakate tulemusi, siis suusatamises ei saa neile mitte keegi vastu ja rattasõidus on umbes samamoodi. Hagen ja Hushovd panid mõlemad 2 etappi Touril ning lisaks oli Husovd ka MM meister 2010. Nende faktide najal teen kah omad järeldused ja üldse on lihtsam treenida kodus. Alpitrenni tehes on ka vaimujõudu vaja, sest kuu aega kuskil mäe otsas elada, kus tsivilisatsioon puudub on kah raske, lisaks on ratturid niikuinii enamus aega tuuridel või laagrites.

Pärast Paris-Nice’i läks mul enesetunne kehvemaks ja tundsin, et asi pole õige. Ka eelmine aasta oli sama jama. Alles juuni alguses kolm nädalat enne tuuri algust sain meeskonnaga jälile, et mind vaevab allergiline astma, mida põhjustasid õitsemisjärgus taimed. Touriks oli keha vastavate medikamentidega harjunud ja inimese tunne oli tagasi. Kohe tuli ka tulemus. Pärast Touri ma enam allergiarohtusid ei tarvitanud, kuna õitsemisaeg oli läbi. Järgmine aasta tean, et märtsi algul tuleb jälle sama ravikuuri alustada.

Vueltal õppisin samuti selgeks ühe pisiasja: alati on vanemad kolleegid rääkinud, et joo koormuse ajal palju ja kui on palav siis joo veel rohkem. Hispaanias oli mingi päev 40 kraadi ja jõin ja jõin ja jõin ning lõpuks tundsin, et kõht oli punnis ning enam joomisest kasu polnud. Kõht hakkas valutama ja järgnevad kolm päeva oli kõht üsna kehv. Kui lõpuks sellest paugust välja tulin, siis talitasin teisiti. Ka suure kuumusega ei tõstnud vedeliku hulka ja tunne läkski heaks - ei krampe ega midagi. Ma arvan, et organism omastab ainult teatud vedeliku koguse, vahet pole kas on põrgu kuumus või pakane.

Kõige suurem läbimurre see aasta oli toidusedeli korrigeerimisel. Enne sõin enda arust puhtalt ja hästi, kuid ikkagi oli palju kõhu jamasid ning 2010. aasta lõpus ma ütlesin jällegi endale, et nii edasi ei saa. Surfasin veidi aega Interneti avarustes, kui leidsin, et on olemas toiduainete talumatus ning mõtlesin, et uurin asja. Järgmiseks üllatuseks oli see, et neid teste sai teha siin samas Eestis, nii Tartus kui Tallinnas (kellel huvi www.role.ee ). Võtsin siis Role kliinikuga ühendust ja käisin nende laboris verd andmas. Nädala pärast sõitsin Tartust Tallinnasse nende kliiniku arsti dr. Mäesalu vastuvõtule, kus selgus päris karm tõde - olin tugevalt allergiline järgmistele toodetele: gluteen, seesam, lehmapiim, kohupiim, muna, kohv, juust, kreekapähkel, krabi, lambaliha, krevett, rannakarp, homaar, maapähkel, kammkarp, roosuhkur, tubakasuits, koolapähkel, indiapähkel, õllepärm, jogurt, tursk, linnased. Esialgu oli tulemus päris jahmatav, kuid ma tahtsin paremaks saada ja nii viisi konsulteerisin isegi kliiniku peaarsti dr. Leviniga. Temalt sain palju väärt nõu ning veidi aega režiimis olles ei tundunudki asi enam nii hull. Inimene harjub kõigega! Sporditulemuste paranemised räägivad enda eest, kuid veel panin tähele, et kadusid erinevad väiksed haigused nagu köha, nohu ja kurguvalu. See kevad oli vist esimene üldse viimase 10 aasta jooksul, kus ma pääsesin kibedast kurgust. Dr. Levin ütles, et uue dieediga kaasnebki tervise paranemine. Usun, et saan veel paremaks tänu sellele režiimile, sest minu organism alles muutub puhtamaks ja tugevamaks. Siit minu soovitus, kõik atleedid, kel probleeme tervise või kõhuga, tsekkige Role uue aja toitumisvõimalusi, see võib muuta teie elu!

Selline see lühike võistlushooaja mõtisklus oli. Kellel küsimusi, siis praegu on mul rohkem aega. Võin ka kommentaaridele vastata, nii et võite küsimusi esitada või ise midagi huvitavat pakkuda, mis mind aidata võib. Ma ei ole väga jäärapäine, kuulan alati kõik ära, mis mulle räägitakse. Võibolla sellepärast olengi täna nii kaugele jõudnud.

Rääkides puhkusest siis olen tänaseks 3 nädalat puhanud. St ratast pole puutunud, aga muud nalja on ikka tehtud. Paar korda jõusaalis väänelnud ja täna hommikul ujusin. Nüüd aga tänaks Arctic Sportclubi, kes võimaldab mulle jõusaali, ujula, spinni ning muid rühmatreeningud. Selle aasta plaanidesse tahakski kaasata kõvasti jõusaalis rassimist, see on tegevus, mida ma olen väga napilt teinud. Võin öelda, et jõusaali pole ma põhimõtteliselt mitte kunagi kasutanud. See aasta proovin käia vähemalt 3 korda nädalas kuni esimese laagrini ja kui asi toimib, siis miks-mitte kasutada jõusaali korra-kaks nädalas ka hooaja sees. Gilbert ning Dumoulin seda teevad, nad on ka väga jõulised ratturid ning tihtipeale tunnen, et just jõulises pooles oleks vaja veidi edasi minna. Muidu matkan niisama ringi ja olen käind mõndades Eestimaa muuseumides ja kenades kohtades. Läinud nädalavahetusel olin lausa Saaremaal puhkamas ning käisin seal vaatamas ka eesti noorte mv duatlonis (jooks,ratas,jooks). Kuna olen ise sellel alal noorte meister olnud, siis natuke tõmbab siiamaani ja see aasta olid ka kohal Vändra Viko ratturid, kes napsasid 4 meistrimedalit nii, et Vändras ikka sama vana seis, talente on jalaga segada. Tartu maratoni oli äge kõrvalt jälgida, lausa uus kogemus. Kuigi sõita on veidi kihvtim. Lastesõitudel oli samuti äge. Loodan, et kõigile meeldisid saated, mis nüüd ETV pealt on tulnud. Ma võtan nii palju meedia pakkumisi vastu kui võimalik, sest tahan olla kasulik Eesti spordile ja samas saan ma ise väga põnevaid kogemusi.

Aga nüüd on käed trükkamisest koomas ja teil ka kindlasti lugemisest kopp ees. Nii et jääme järgmise korrani. Veel 3 nädalat puhkust on ees, eks ma umbes ühe kuu pärast kriban. Muideks 4. oktoober osalen Vändra duatlonil, mille stardipauk antakse 17.30h Vändra staadionil (distants 1km jooks, 9km ratast, 500m jooksu) nii et kes mulle pähe tahab panna, siis see saab juba uuel teisipäeval proovi teha.

Kommentaarid

 
1  2  3  4
 

TJ

19:27 05.10.2011
Rein, pöidlad püsti! Väga sümpaatne, et viitsid fännidega suhelda ja nende küsimustele vastata. :)

Ralwa

17:14 05.10.2011
Tänud vastuse eest! Jääme ootama ka Vändra duatloni analüüsi ;)

Priit

15:32 05.10.2011
Tere,kui küsida saab, siis tuleb küsida. 1. Kui sa plaanid hakata jõutreeninguid rohkem tegema, siis kas sul on juba plaan mis moodi need välja hakkavad nägema, ehk mitu kordust plaanid teha (kas suure raskusega ja vähe kordusi või kergema raskusega ja palju kordusi) ja mis harjutusi? 2. Kui palju sellisel tippmehel kehalised näitajad selle puhkuse ajal muutuvad ma mõtlen eeskätt rasvaprotsenti ja kehakaalu? Aitäh viitsimise eest vastata ja palju edu uuel aastal.

rein

15:09 05.10.2011
Tere Ralwa. Eestis on tipptasemel noortetreenerid, kes aitavad noortel jõuda täpselt sellele maale, kus nad ise suudavad edasi minna ja seis on sama pmt kogu maailma rattaspordis. Hiljem hakkavad aga ässad katsetama kõike, mis tundub arengule kasuks tulema sealhulgas proovitakse treenereid ja tippteadust. Mõned katsetavad asja veidi ja loobuvad, mõned aga jäävadki nende inimestega koostööd tegema - oleneb inimesest. Mina tean Eestist vähemalt üht meest, kes saaks ehk tippratturite treenimisega hakkama, Indrek Rannamaa. Ma arvan, et ma rattaspordi juurde pärast karjääri jään, aga kas ma tõsist treeneritööd suudaks teha selle vastuse jään sulle võlgu.

rein

14:56 05.10.2011
Hi Jeroen. First thing that I would like to say is I prefer stage races than one day races. But when I’m on the start line I will do all the time everything 100%. This year I felt myself really good. In March and after I felt bad but I found the problem. In June I had heavy allergy in April and May. In July I made allergy- test with one doctor and my ventilation was 47% (normal is 100%) and almost every year I feel myself worst in the middle of April. After visiting medical I took the medicaments and I recovered for Tour de France and I finded my level. Maybe with this I can do my better in the next year but I am sure that classics are not my targets. (I have never had any technical problems in the classics. In Amstel I stopped with Cancellara and Schlek when those guys crashed). Yes, maybe one year if I am really motivated I think I can do something in Amstel, Fleche or Liege. Sure, I’m impulsive rider and I attack a lot but I do so beacuse I like this style and when I feel OK I don’t want to stay just with the peloton. When I was a young boy I enjoyed watching TV when riders who attacked made big attacks and I think this is the reason why I have this style...Sutch cycling is better conditions than other countries because every year is coming some new big talent. As you say: Gesink, Mollema, Kruiswijk, Ruijgh, Boom, Kreder and others in Dutch have big and modern cycling culture.

QWERTY

18:47 03.10.2011
Aitäh, et viitsisid vastata mu küsimustele. Minu arvates on see väga lahe, et tippsportlane leiab aega/viitsimist ka oma fännide küsimustele vastata. Mind on juba pikemat aega veel paar küsimust huvitanud. Nimelt kui on mägised etapid, siis teadupärast tippu ronimine toimub päris madalal kiirusel. Mis aga toimub siis, kui algab laskumine? Kas siis põhimõtteliselt ei olegi vaja vändata ja peab tihti pidurit vajutama, et hoog liiga suureks ei läheks? Veel oleks huvitatud ronimisest. Tugevad mehed (nagu sina) jaksavad tõuse võtta sadulas, erinevalt mõnest, kes seda püsti teevad. Kumb stiil väsitab lihaseid rohkem? Ja lõpetuseks venitamise kohta. Kui sul on võistlused, siis saad sa masaaži. Kui suur tähtsus on venitustel peale tavalisi treeninguid ning kaua sa kulutad keskmiselt aega selle peale?

jalgrattur

15:12 03.10.2011
Mul oleks kerged küsimused uue klubi kohta, et klubi vahetamine lihtsam oleks. Kas klubil on garanteeritud transport kõigile järgmisel hooajal kalendris olevatele võistlustele eestis? Kuidas on plaanid talve ja kevad laagritega, kas on plaanis? Kas klubi vorm tuleb soetada endale täies mahus või antakse mingi osa ka haljaava? :D Ühistreeningud talvel, kas toimuvad ja mis toimub, nädalavahetuseti on ka pikemad matkad plaanis? Loodan et väga üle ei uuri aga nagu elu näidanud siis klubide vahet jooksvad ratturid kaugele jõudnud pole, selleks tahaks ka oma otsuse võimalikult õige teha et pärast midagi kahetseda poleks :D Tänades ette !

Alar

12:31 03.10.2011
Ilus hooaeg tõesti! Tekkis küsimus, et kuidas pelotonis rahvas on? Kellega kõige mõistlikum juttu on ajada kergematel hetkedel? Kes parimaid nalju teeb, kes on ilge tropp jne?

rein

12:04 03.10.2011
tere QWERTY. Puhkus pärast hooaega on väga oluline, minu kogemuste põhjal on see aeg kus ei tohiks tippsportlane kestvus spordiga tegeleda kuid peaks natuke liigutama ükskõik mis moel, see on aeg kus keha saab end koguda ja taastada kõiki varusid. Süüa tuleb vastavalt vajadusele ja enesetundele kui näiteks sinu jaoks on pikk ots 3-4h ja sa lähed teadlikult trenni sellise mõttega et täna tuleb 4h siis soovitan esimene amps teha pärast 1h ja järgnevalt pärast igat 30-45min siis ei tohiks küll mingeid nälja probleeme olema, lihase söömise koha pealt ma ei oska eriti miskit öelda, suurtuuridel sööb küll organism lihast aga pärast nälga jäämist tuleks kodus kõvasti energiat sisse laadida kui järgmisel päeval ootab ees jlle suurem pingutus sest glükogeen tuleks uuesti täis süüa.

rein

11:44 03.10.2011
Tere hammasrattur. Järgmise hooaja eesmärkidest nii palju, et täpselt ei oska öelda. Kindlasti jäävad omale kohale tdf ja paris nice.

Laura

00:57 03.10.2011
Klubi kohta käib nagu jutt ainult poistest/meestest, kas tüdrukud ei ole oodatud? Ja kas on võimalik ka näiteks triatleetidel klubiga liituda, kes võib olla nii aktiivselt ei käiks kohal, kui ainult rattaspordiga tegelejad? To Villem: Seda raamatut enam müügil ei ole, kuid on tõesti jube hea raamat!

Ralwa

20:25 02.10.2011
Mulle meeldib, kuidas Rein analüüsib kogu oma treeningprotsessi tervikuna - treening, selle kõik aspektid, toitumine, füüsilised eeldused, tervislikud omapärad (allergiad jms). Üldiselt on kõik eesti tippratturid mu meelest kuidagi ise ennast treenides üles kasvanud. Ja on ka arusaadav, et iga rattur on väga erinev ja tunneb oma organismi k6ige paremini. Samas suusatamises toimib asi ikkagi nii kõige paremini, et on tugev treener, kes viib sportlased tippu. Kas see ongi nö rattaspordi eripära või on pole eestis senilihtsalt olnud tippteadmistega rattatreenerit, kes suudaks aidata neid sportlasi, kes on jõudnud ütleme amatööride taseme ülemisse otsa? Kui jah, kas Vader sind võib yhel päeval näha oma kogemuste põhjal uusi noori viimas maailmatasemele? KUna olgem ausad - juba möödunud hooaja tasemega allrounder ratturit pole eestil kunagi olnud?

Villem

17:11 02.10.2011
Kõigile, kes tahavad natuke abi vastupidavusaladel soovitan eesti keelde tõlgitud raamatut "Suur Triatloniraamat" (loe:suur vastupidavusaladeraamat). Toitumine, joomine, taastumine, treenimine - päris huivatavaid asju seal välja toodud. Ei tea kas Reinul sellest abi on, aga silm tasuks peale ikka korra panna :) http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?168027

Jeroen

12:12 02.10.2011
Dear Rein, I'm a fan from Holland, so i'm not able to ask my questions in Estonian. I hope you'll understand what I mean. If it's too difficult for you to answer in English, it would be OK to type your reaction in Estonian. I could translate it trough "Google Translate". That way, i also always read this blog. 1. As a Dutch fan, I like the classics a lot, especially the Amstel Gold Race (because it's nearby). I thought you were capable of riding nice results in this kind a races. A couple of weeks ago, you had showed good form in Paris-Nice and Criterium International. Moreover, the parcours should fit you. In the final you could even sprint for a place of honor, because you aint very slow, so i tought. Yet, your results we're actually disappointing (117 Amstel, DNF Flèche Wallone, 77 Liege). I've read that you had lots of technical problems, but are there any other causes? And the most important question: Do you think you could ever ride a good result in this week? 2. At Dutch TV, the commentators say that you're a ride who "is very impulsive and someone who can't keep himself to attack, and so stands more than once still ofter a too early attack". Probably this image is created because of the Vuelta stage of 2009 to Xorret del Cati. What do think of this image? Is it true, if yes, do you think you're improved? I'd guess so, because in the Tour de France stage were you became 8th, you'd let the group of classement riders go 5k for the finish line, yet you finished right behind them, wich means you've saved your power. Is this a new development of yours, or how should I put this in perspective? Did you work on it, of is this just a coïncidence? Are the commentators wrong about your impulsuve character? 3. What's you're favorite one-day course? 4. What do you think of Dutch cycling? (Gesink, Mollema, Slagter, Kruijswijk, Kelderman) Greetings, Jeroen

QWERTY

12:08 02.10.2011
Tere Rein! Tahaks teada, et kui tähtis see periood, kus jalgratast üldse ei puutu on. Kas jalgrattasõidus näiteks kuu aega puhkust omab suurt rolli (muidugi selle asemel näiteks jooksmist, suusatamist, ujumist tehes)? Või on see pigem selle jaoks, et jalgrattast ära ei tüdineks? Ka toitumisepoole pealt on üks küsimus. Kuidas tuleks toimida pikematel trennidel (minu jaoks on pikk trenn üle 3h)? Kas on ilmtingimata vaja süüa kaasa võtta. Tühja kõhu võin ju ära kannatada, aga muret tekitab see, et lugesin artiklit, milles oli kirjas, et kui pikematel sõitudel ei söö, siis hakkab organism lihaseid sööma. Põhimõtteliselt jääks siis trenni kasu asemel hoopis lihas väiksemaks. Aitäh!

-_-

07:38 02.10.2011
Rein- meiliaadressi kohapealt soovitaks sellist aadressi: rein.taaramae@eesti.ee. Paljud küll ei tea seda, aga see on igal inimesel olemas. Selleks on vaja ainult ID-kaardilugejat, ID-kaarti ja utiliiti- saad seadistada meiliaadressi nii, et gmailis saad meile lugeda ja saata ning saad sellise meiliaadressi. Soovitaks ID-kaart lihtsalt kaasa võtta ja mõne IT mehe juurest läbi hüpata- ei tohiks üle 15min seadistamiseks minna.

Ralwa

04:18 02.10.2011
Soovin edu, superkõva hooaeg, millelt üks auhind peaks veel minu arvates soolas olema: selleks on Eesti aasta parima meessportlase tiitel. Müts maha ka spordivälise tegevuse ees, vähe on spordis neid, kes tajuvad oma vastutust ühiskonna ees ja soovivad ühiskonnale midagi tagasi anda. Seetõttu oli hea meel kuulda uue klubi loomisest ja ka asjalikke põhjendusi, miks seda juba nüüd teha otsustasid. Ise soovitaksin kaaluda üldse oma isikliku kodulehe loomist (ja siis ka selle serverihaldaja meiliteenuse kasutamist. Siis peaks regama endale näiteks domeenid www.taaramäe.ee kui ka www.taaramae.eu (ükskõik, kas kasutada eu või.ee lõppu). Üks oleks suunatud siis maailma/euroopa fännidele, teine eesti omadele. (Eurooplastel pole klaveril ä-täht lihtsalt leitav). Samuti saaksid siis endale teha meiliaadressi rein@taaramäe.ee või rein@taaramae.eu. Isikliku kodulehe eelis on selles, et seal saad paremini kuvada oma koostööpartnereid, sponsoreid jms. Samas teha ka heategevust - näiteks reklaamida noore rattasõite ja muid spordivõistlusi, oma klubi tegevust jne. Sinna saaks luua ka virtuaalse pressikeskuse jne. Samas muidugi saan aru, kui head ja kasulikud on su blogid siin sellele rattaproffide saidile. Soovin head puhkust ja kõva jõutrenni!

hammasrattur

23:02 01.10.2011
Tànud vastuste eest Vader! Ma kasutan momenti ja pàrin veel :D !!! Mis eesmàrgid oled seadnud jàrgmiseks hooajaks? Kas me vôime nàha Taaramàed TDFil valges sàrgis lôpetamas? Kas sa mônel klassikul ka osaled?

rein

22:32 01.10.2011
tere Avo. huvitavad näpunäited aga sprindi trenne ma teen aasta läbi ja umbes samas stiilis nagu soovitasid ja olen neid teind juba 4aastat...jõusaaliga on plaanis natuke edasi areneda küll!

rein

22:26 01.10.2011
tere Taavi. Ega ma kehva jooksja pole, usun, et isegi null treeningu pealt suudan arvestatavalt joosta aga rattaga pole ma selleks ajaks juba 3.5nädalat sõitnud aga see mind kah ei heiduta, lähen vändrasse nö lõbutsema.
 
1  2  3  4
 
Nimi: E-post:
Hetkel online ülekannet ei toimu!
Selleks, et näha, millal toimub järgmine online ülekanne vajutage siia.