Rattaprofid

Persoonilood

Erich Perner – Taaramäe ja Kangerti talendi ava...

Hiljuti president Toomas Hendrik Ilveselt Valgetähe V klassi teenetemärgi pälvinud Erich Perner on peamine põhjus, miks Vän...

Artiklid

Olümpia - kas turismireis või planeedi tähtsaim...

Lisatud: 17.07.2012
Suveolümpiamängudeni, mis algavad 27. juulil Londonis, on jäänud vaid loetud päevad.  Jalgrattaspordi kõige põnevam ja pres...

Vana kaardivägi, kellega tuleb Eestis arvestada...

Lisatud: 03.05.2012
Portaal Rattaprofid tutvustab lugejatele „vana kaardiväe” ülejäänud nelja meest.

Viimased Tulemused

Lisatud: 12.07.2012 14:45
Lisatud: 06.07.2012 14:07
Lisatud: 05.07.2012 16:31
Lisatud: 05.07.2012 00:17

Rattaprofile

Persoonilood

13
veebruar

Erich Perner – Taaramäe ja Kangerti talendi avastaja

Grupipildi autor: Margit Perner, teiste fotode autor: Juhan Voolaid.

Hiljuti president Toomas Hendrik Ilveselt Valgetähe V klassi teenetemärgi pälvinud Erich Perner on peamine põhjus, miks Vändra kandist viimasel ajal ridamisi tugevaid rattureid on tulnud. Loodetavasti tuleb ka edaspidi, kuigi Erich on treeneritöö tervislikel põhjustel kõrvale jätnud. 64-aastase tunnustatud rattatreeneriga vestles Kristen Kivistik.



Erichit hakkas rattaspordis huvitama juba enam kui pool sajandit tagasi. «Olin 12-aastane, kui minu vend Arnold Perner võitis 1959. aastal III Saaremaa Velotuuri,» meenutas Erich. «Järgmisel kevadel korraldati Pärnu IV Keskkoolis mitmest etapist koosnev koolisisene võistlus, mille neli paremat said uued Start Sossed. Kuigi olin üks nooremaid osavõtjaid, õnnestus ikkagi nelja hulka jõuda ning saingi enda käsutusse tõelise võiduka. Sõitsin paar-kolm suve üsna hoolega, kuid siis taheti IV Keskoolist teha algkool ja mina pidin minema teise kooli. Loomulikult tuli ka ratas ära anda.»

Seejärel tegeles noor Erich peamiselt kergejõustiku ja suusatamisega. Rattasporti hakkas ta uuesti harrastama EPAs (Eesti Põllumajanduse Akadeemia) õppides.

«Osalesin Harald Osjametsa treeninggrupis,» rääkis Perner. «1974. aastal asusin aga elama ja töötama Vändra kolhoosi ning rattasport jäi jälle tagaplaanile, kuigi jälgisin sündmusi rattamaailmas pidevalt ja suure huviga.»

Mõte Vändrasse rattaklubi luua tuli 80ndate aastate lõpus. «Vändra vallas, Vihtras, elades märkasin, et hulgaliselt poisse longib sihitult ringi ning ei tee midagi kasulikku,» kirjeldas Perner. «1989. aasta sügisel rääkisin klubi loomise plaanist oma endise treeneri Harald Osjametsaga ning tema toetas seda ja lubas rataste hankimisel abiks olla. Nii ka läks. Kuna 1990. aasta, siis oli juba klubiline tegevus võimalik - sai poisid kokku kutsutud ja treeningutega alustatud.»

Asutajaliikmeid oli klubil 17. Esialgu oli põhitoetajaks Vihtra kolhoos. «Miks ma sel raskel ja keerulisel ajal selle sammu ette võtsin?» küsib Erich endalt 22 aastat hiljem. «Kindlasti mitte raha pärast, sest treeneri tasu oli esialgu täiesti sümboolne. Liikumapanevaks jõuks oli huvi ala vastu ja soov midagi ära teha.»

Tähtis on hoida huvi spordi vastu

Perneri sõnul on ta treeneritöös lähtunud põhimõttest, et halvim tegevus on sunnitud tegevus ja noorte arenguks ning  huvi säilitamiseks on vaja eelkõige võimalikult mitmekülgset treeningut.

«Samuti olen hoidunud noores eas väga pikkadest, aeroobsetest treeningutest, et noori monotoonsusega mitte spordi juurest eemale peletada.» selgitab Perner. «Kuna Reinul (Rein Taaramäe – toim) ja Tanelil (Tanel Kangert – toim), aga ka mitmetel teistel enne ja pärast neid, on trenni tulles üldine vastupidavus tasemel olnud, siis on jätkunud ka edaspidine areng suuremate probleemideta. Siin tuleb selgelt esile väiksema asula eelis suuremate linnade ees - lapsed liiguvad rohkem. Põhiline on aga töökus ja kindlad eesmärgid, mille nimel töötada.»

Kuna Vändra pole piisavalt suur koht, tuli rattatreeneril noori rattahuvilisi otsida ka veidi kaugemalt. «Esialgu käisin uusi poisse ümberkaudsetest koolidest trenni kutsumas. Hiljem olen lisaks kasutanud ka piirkondlikke üritusi (rattaralli ja duatlon) ning juba trennis käivate poiste abi,» rääkis Perner. «Ega koheselt ei oska kunagi öelda, mis ühest või teisest poisist saab ja see polegi kõige tähtsam. Peaasi, et millegi kasulikuga tegeleb. Küll aga võib mõne aja möödudes üsna paikapidavaid järeldusi teha.»

«Taaramäe lagi on päris tipus»

Perner ei oska praegu veel öelda, kas Vändrast on ka lähitulevikus Taaramäe ja Kangerti tasemega rattureid tulemas, kuid ühes on ta kindel: Vändra kandist on sirgumas mitmeid tugevaid rattureid ja eelkõige tublisid läbilöögivõimelisi noormehi.

Kui jutt juba praeguste tippude juurde läks, siis Perneri meelest on Taaramäe võimeline tõusma rattamaailma absoluutsesse tippu.

«Taaramäe lagi on päris tipus. Tour de France’i võitmine on kindlalt tema võimuses,» oli  Reinu talendi avastaja Cofidise liidri võimetes kindel. «Lisaks kõigele on ta rattur, kes võib vajadusel ka laest veidi kõrgemale küündida.»

Perner usub, et ka Kangert astub juba lähiajal sammu arengus edasi. «Selleks, et tagasilööke vältida ja kõige teravamasse tippu tõusta, tuleks tal rahulikumalt valmistuda ja pikemat aega terve püsida. Igal juhul töökust ja talenti Tanelil jagub,» hindas Erich.

Välismaale pärast gümnaasiumi

Küsimusele, kumb on tähtsam suures spordis läbilöömiseks, kas talent või töötahe, vastas Perner nii: «Suures spordis läbilöömiseks peab kindlasti olema väga suur tahe trenni teha, kuid ainult tahtest ei piisa. Peavad olema veel teadmised ning arenenud analüüsivõime. Arvan, et töökus on ikkagi esikohal, kuid talendikus on samuti möödapääsmatult vajalik. On veel üks oluline isikuomadus - julgus püstitada kõrgeid eesmärke ja seejärel tahtmine allutada tegevus nende täitmisele.»

Juuniorite klassis sõitvatel poistel soovitab Perner välismaale amatööriks minna pärast gümnaasiumi lõpetamist. «See aga ei tähenda, et noored ei võiks võimalusel juba enne lõpuklassi suvel sealsete oludega tutvust teha,» rääkis Perner.

Vändra kandi noorte ratturite treenimise andis Perner mullu kerge südamega Rein Taaramäe venna Reimo hoolde. Ka Reimo oli omal ajal Erichi õpilane. «Ma ise jätsin treeneritöö tervislikel põhjustel,» nentis Perner. «36 aastat suhkrutõbe ja kaks infarkti on oma jälje jätnud.»

Erich Perneri meelest tuleks Eestis rattaspordi geograafiat laiendada.

«Mil moel seda teostada, on raske öelda, aga võib-olla saaks Eesti Jalgratturite Liit õla ala panna ja kutsuda endisi sõitjaid tegutsema,» arutles Perner. «Ei saa ju olla, et ei leidu rattaspordihuvilisi noori näiteks Põlvas, Valgas, Paides, Haapsalus, Kilingi-Nõmmel ja veel paljudes väiksemates asulates. Vaja oleks leida eestvedajad ning treeningud käima panna!»

Pildimeenutus:

Hetkel online ülekannet ei toimu!
Selleks, et näha, millal toimub järgmine online ülekanne vajutage siia.