Artiklid

19 oktoober

Kuidas edasi arendada rattasporti Eestis? 16 kommentaari

Hetkel võib olla väga rahul rattaspordi tasemega Eestis. Suurepäraselt toimivad ja osavõturohked rahvaüritused nagu Tartu Rattaralli ja Rattamaraton, maastikurattasari Elion Estonian Cup, Filter Maanteekarikasari ja paljud teised maanteel ning maastikul toimuvad võistlused. Samuti on meil tipptegijaid nii maanteel kui ka maastikul.

Nüüd kui suvine aeg on läbi ja käes sügis, siis Eesti ratturitel on puhkemoment ning järgmised võistlused koduses kalendris alles poole aasta pärast.

 

Samal ajal mujal maailmas tehakse algust treki- ja cyclocrossi hooaegadega.

Need mõlemad spordialad vajavad Eestis veel arendamist. Eelkõige oleks vaja ehitada trekk, et saaks üldse trekil sõita talvel ja vihmasel perioodil harjutada. Hetkel on parim ja lähim võimalus eestlastele trekil talvel sõita Leedus. Eks see seletab ka seda fakti, et meil pole juba pikemat aega olnud ühtegi tõsisemalt võetavat trekisõitjat peale Erika Salumäe spordist loobumist kui ehk Daniel Novikov välja arvata.

Cyclocrossi pole aga kunagi tipptasemel harrastatudki. Nähtavasti poleks võimalik see ka Eesti talves, sest ilmad ikkagi pigem suusasõbralikud. Pakases paksu lumme möllama rattaga väga ei kisu arusaadavatel põhjustel. Samas võiks noortele vabalt korraldada võistlussarja sügisel septembri lõpust novembri lõpuni. Edasijõudnumatel oleks juba võimalik detsembris-jaanuaris osaleda rahvusvahelistel cyclocrossi võistlustel Kesk-Euroopas. See muidugi eeldaks, et klubidel või siis noortel endil oleks võimalused, et soetada hooaja peale vähemalt kolm-neli-viis ratast (maanteeratas, eraldistardist sõidu ratas, maastikuratas, trekiratas, cyclocrossi ratas).Tundub suhteliselt ebareaalne. Näiteks olekski kõige lihtsam variant  jälle 10-14-aastastel noortel soetada endale üks cyclocrossi ratas, millega saaks osa võtta nii maastikurattamaratonidest, maanteesõitudest kui ka cyclocrossisõitudest. Siinkohal saaks ka kasvõi rattaliit luua võrdsed tingimused kõigile noortele kehtestamaks kohustus kõigil kuni 14-aastastel ratturitel osaleda nii maantee-, maastiku- kui ka cyclocrossivõistlustel ühesuguste raamidega ehk cyclocrossi jaoks mõeldud raamidega. Esialgu ju polekski väga tähtis omada parimat varustust ja teha palju väljaminekuid tulemuste saavutamiseks noorteklassides. Hiljem, kuni 16a vanuses saaks juba spetsialiseeruda ja ka vastava varustuse soetada. Noortel peaks olema ikka esikohal, et oleks lõbus, tekiks uusi sõpru võistlustel käies, õpiks rattaga sõitma sellisel tasemel, et hiljem tehniliselt ja taktikaliselt toime tulla. Samuti oleks võimalik klubidel soetada rohkem varustust, kui peab ostma ainult ühe ratta poisi kohta ja kutsuda rohkem noori treeningutele sügisesel ajal, kui kool algab.

Veel 90ndate lõpus toimis see päris hästi, kui oli olemas sügiskrossisari ja noored sõitsid krosse vanadel maanteeratasel, millele sai laiemad kummid alla panna. Samade künadega sõideti suvel ka maanteel. Sedasi saaks ka kohaliku kalendri viia tunduvalt tihedamaks ning noortel polegi vaja ilmtingimata käia lähiriikides võistlemas kui konkurentsi ja kalendrit jagub koduski. Mõte on küll ulmeline, kuid usun, et täiesti tehtav.

 

Teiseks probleemiks on ehk Eesti U23 koondise puudumine ja pole ka kohalikke kommertsklubisid, kes suudaks juuniorite klassist välja kasvanud noormehi ja neidusid toetada. Ainuke väljapääs olukorrast ongi põgeneda välismaale, sest seal pakutakse tingimusi, mida kodus pakkuda ei suudetaks. Soe kliima, et alustada varakult rattatreeninguid, tasuta varustust klubi poolt, prii elamist, toiduraha ja kõrgel tasemel võistluskalendrit. Koju jäävad noormehed enam edasi ei arene tihtipeale, sest neil pole võimalusi lendamaks varakult kuhugi soojale maale rattakilomeetreid koguma. Samuti napib  vahendeid korraliku varustuse soetamiseks ning enda elatamiseks pole muid väljundeid kui minna tööle, mille kõrvalt juba tippsporti ei tee. Need, kes lähevad ülikooli on samuti juba ette loobunud antud hetkel, sest kõigile teada, et kõige vaesem on üliõpilane ja ilma korraliku toeta pole võimalik tipptasemel sporti enam teha.

Rene Mandri