Artiklid

Ilm on läinud sügiseselt märjaks, tuuliseks ja jahedaks. Rattaga enam väga välja ei kisu ja ega pole enam motivatsioonigi, sest rattakalender on läbi saanud. Üksikutel on ees veel mõned võistlused ja saavad nemadki peagi hooaja lõpetada.

Peale viimast võistlust oleks muidugi hea veel mõned korrad väljas sõitmas käia, et organism saaks  „maha rahuneda“ samm-sammult. Samuti on see hea aeg, et teha hooaja analüüs, küsides endalt: Kas hooajaks seatud eesmärgid said täidetud? Mis sai valesti, mis õigesti tehtud treeningutel-võistlustel? Mis olid mu tugevamad, mis nõrgemad küljed? Kas ikka andsin endast 100% seatud eesmärkide saavutamiseks või polnud selleks vajadustki ja võin endale kõrgemaid sihte seada? Jne. Möödunud hooaja põhjalik analüüs aitab meil seada realistlikke eesmärke tulevaks aastaks ning selgusele jõuda, milliseid treeninguid meie organism vajab olemaks heas minekus uuel aastal.

Paljudel on rattasõidust sügiseseks ajaks villand saanud ning kaherattaline sõber jäetakse garaazi või keldrisse seisma. Siinkohal tuletaks kõigile meelde, et ratas tasuks enne seisma jätmist vähemalt puhtaks pesta ja liikuvad osad ära õlitada. Kes tunneb, et ei tea, mida teeb, siis soovituslik on pöörduda lähimasse rattapoodi, kus mehhaanik ratta talveuneks valmis seab. Kevadel läbiroostetanud ratta töökorda seadmine läheb palju kallimaks maksma ja lühendab ka oluliselt ratta eluiga.

Paljud unustavad rattahooaja lõppedes ka liikumise täielikult ning naudivad 3-4-nädalast spordivaba puhkust. Tegelikult on see just hea aeg alustamaks erinevate lihasgruppide konditsiooni viimisega, et valmistada keha ette talvisteks treeninguteks. Teeme  ju novembris ja detsembris väga palju üldfüüsilisi treeninguid, mitte ei sõida ainult jalgrattaga. Pealegi on see Eesti kliimas lausa paratamatu, et ratta selga saavad enamus noorrattureid, amatööre, harrastussportlasi alles jaanuaris või päris kevadel, kui lumi juba sulanud.

Puhkus võiks ikkagi olla nn aktiivne puhkus ja nädalas paar korda käia end liigutamas on kasulikum kui üldse mitte midagi füüsilist teha. Võimalusi on ju palju - jalutuskäigud pargis või matkad metsas, sõpradega palli mängimas, 30min ujumas enne sauna minekut jne. Muidugi võib vaikselt hakata käima ka juba jõusaalis, et hakata pihta tasapisi üldfüüsilise vormi parandamisega enne suurte raskuste juurde asumist, mida kasutame hilisemas treeningperioodis oma puhta jõu ja plahvatuslikkuse kasvatamiseks. Esialgu võiks harjutused piirduda muidugi lihtsalt sellega, et simuleerida harjutusi „kuivalt“ (ilma raskusteta). See selleks, et harjutada keha õigete ja kontrollitud liigutustega, et hiljem raskusi lisades oleks nn lihasmälu harjutuse läbiviimiseks olemas ja sedasi risk vigastustele väiksem. Alustada kehapiirkonna lihaste tugevdamisega. Ratturil on väga oluline omada tugevaid selja-, kõhu- ja vaagnapiirkonnas asuvaid lihaseid, et püsida rattasadulas stabiilsena, mis lubab paremini rakendada jalgade jõudu pedaalidesse ning samuti aitab see kaasa väsimuseni mineva aja pikenemisele. Samuti on ka paljude jõuharjutuste tegemiseks olulised tugevad keha piirkonna lihased, et vältida vigastusi. Kindlasti on olulised ka erinevad harjutused, mis on mõeldud liigeseid toetavatele väikestele lihasgruppidele. Teatavasti on ratturite murelapseks põlved ning seepärast tuleks ka talvistel treeningutel pöörata suurt tähelepanu koormustele, mida meie põlved taluma peavad.

Tänapäeval on internetist võimalik leida kõiksugu üldfüüsilise vormi parandamiseks vajaminevaid harjutusi ette näitavaid videosid, pilte ja tekste. Enamuse kehapiirkonna tugevdamiseks tehtavate harjutuste läbiviimiseks ei pea isegi jõusaali minema, vaid piisab kodus väiksest võimlemismatist ja võimlemispallist. Soovituslik on muidugi enne treeningute alustamist pöörduda oma ala spetsialisti poole, et olla kindel harjutuste sooritamistehnikas ja nende vajalikkuses.

Rattaprofid.ee toob teieni talve jooksul kolm artiklit aitamaks teil planeerida oma treeningkavasid ettevalmistushooajal. Seniks head puhkust!!!