Paljudele meist, kes seda artiklit loevad, oli veel mõni aeg tagasi need kolme nädala pärastlõunad ilusti sisustatud. Kui töö ei võimaldanud istuda tunde teleka ees, siis kiigati vahetevahel ehk arvutisse, kust oli samuti võimalik näha hetkeseisu.
Rattasport ei ole õnneks-kahjuks 100 meetri jooks, kus ei jõua õieti silmagi pilgutada, kui distants juba läbitud ja võitjal pärg kaelas. Üks mu sõber ja endine rattur ütleb, et parim uni tuleb just rattasõidu siledaid etappe vaadates. Teed teleka lahti, 100km finishini, vaatad olukorra üle ja siis saabub paradoks, et Unematiga võitle kasvõi samasuguse jõuga nagu ratturid rajal etapivõidu nimel, aga kaotajaks jääb alati tema. Ei tea, kas etapi finishi lähenedes löövad välja vana sprinteri ammu kodeeritud omadused ja möllama hakkab taas adrenaliin või lõpu lähenedes hakkavad ka kommentaatorid telekas häälekamalt oma tööd tegema, aga etapi lõppu kunagi maha ei maga ja kõik oluline saab nähtud.
Rattaspordi hooaja suursündmus Le Tour de France oli üle kümnendi meile üks põnevamaid. Seda kahel põhjusel. Esiteks, pärast Jaan Kirsipuu aastatetaguseid säravaid etapivõite ja kollases `liiderdamist` oli taas oma mees rajal tegemas sellist sõitu, mis pani ka spordivõõrastel inimestel südame kiiremini põksuma ja tundma, et uhke on olla Rein Taaramäe kaasmaalane. Teiseks, paralleelselt Reinu põnevale duellile valge särgi (parim noor) arvestuses, käis sama kaasahaarav heitlus Touri esikoha nimel kuni viimase etapini, lõpuga Pariisis.
Tänavuse tuuri märksõnad
Kolmenädalaselt tänapäeva gladiaatorite võitluselt jäid eredamalt meelde Reinule pöidlahoidmisest siniseks pigistatud sõrmed, mille verevarustusus on õnneks juba tänaseks taastunud. Lisaks need vahetud ja värvikad igaõhtused Reinu blogid, mis olid rattasõbrale nagu kooliaja kohustuslik kirjandus.
Touri esimese 10 päeva järel hakati võistlust tänavu kutsuma lausa Tour de Crashiks. Johnny Hoogerlandi ja paljude teiste räiged kukkumised aga näitasid, et kui just ei ole tegemist lahtiste luumurdudega, siis seda võistlust võetakse niivõrd tõsiselt, et keegi kergekäeliselt boxi ei keera. Eredalt on meeles ka prantslaste iidoli Thomas Voeckleri liidrirolli - vastutusrikka ja ühtlasi meeldiva kohustuse - nii kaua enda õlul kandmine. Samuti kogu meeskonna - Europcari - jõu ja nuti- etendus. Võideti ka parima noore ratturi tiitel. Reinu sõnul ei olnud tal Europcari kuuluvale supersõitu teinud Rollandile häbi kaotada. Sümpaatne noor prantslane, pidades esmaseks liidrirolli tähtsust, panustas ka palju Voeckleri heasse tulemusse.
Samuti kahe norraka kokku 4 etapivõitu!!! Selle klassiga meestelt ei olnud võitmine mingi üllatus, aga et seda tehti vahel ka etapilt kaksikvõiduna... Hushovd juba viskas naljagi, et nagu Norra meistrivõistlustel (tollel etapil kaks esimest kohta norrakatele ja kolmas Norra juurtega kanadalasele).
Cadel Evansi tuurivõit. Austraallane näitas oma sisu, kui võttis abimeeste puudumisel suure riski Mont Calibieril. Tunnetades teiste konkurentide paanikat, et tuur libiseb käest, säilitas mees rahu ja tegi kogu tõusu meeletut tempot, et annulleerida A. Schlecki rünnakut ja säilitada enda võimalus võidule. Risk kaotada kogu tuur oli seda suurem, et ka järgmisel päeval oli tulemas üliraske mägietapp.
Taaramäe noore mehena mitte ainult ei kirjutanud ennast spordiajalikku, vaid kuiva statistika kõrvale ka paljude spordivõõrate inimeste teadvusesse. Fännid on ju nagunii iga liigutusega kursis. Meeles on lõbus seik, kui sõime suurema seltskonnaga Saaremaal õhtust enne Eesti Meistrivõistlusi (enne Touri). Välismaalasest restoranipidaja uuris meie käest, et mis mehed tal külas on. Rein lõõpis, et kuidas sa ei tea, tema nimi on Koit Toome. Peale selliseid nalju vangutasid pead ka noored baaris olnud näitsikud ja vaatasid meid veidi uskmatute nägudega. Peale Tour de France’i Reinu endiselt lauluhäälelt Koiduga võrrelda ei saa, aga tuntuselt nüüd ehk küll.
Blogipidamine võib ju mõne arvates tunduda liigne ajakulu sellisel tuuril, kus on iga minut planeeritud ja taastumiseks vajalik. Rein on teinud sellega aga meediaajalugu - ise teen tulemust ja ise kajastan. Enamus blogikirjutamisele kuluvat aega sisustavad pikemad bussisõidud peale etappi finishipaigast hotellini. Samuti on selline mõttemõlgutus väga hea sõidetud etapi analüüs. Paljude sportlaste kogemustele tuginedes võib ka öelda, et vahel pikas telefonivestluses ajakirjanikega läheb lõpuks artikli tegelik sisu veidi kaldesse. Väga tüütu on vastata telefonile ja sama juttu ajada kordi ja kordi. Ise siiralt kirjutades on ta leidnud palju poolehoidjaid, kes huviga juba ootavad järgmise etapi kirjeldust nagu head järjejuttu.
Tour de France Aegnal
Mõned päevad enne tuuri lõppu sättisin oma Touri online-tegemise graafikut nii, et sain väikse sõpruskonnaga minna purjetama. Plaan oli minna Pranglile. Äiksetormi kätte jäädes keerasime otsa ringi ja maabusime Aegna saarel. Astudes sisse ühte ja ainsasse pubisse saarel, kuulsaima piraadi nimelisse Captain Morgani kõrtsi, nägin - suurel ekraanil käib Tour!!! Seda saarel, kus ei ole meetritki asfalti ja püsielanikke on vaid neli. Eeldasin, et sellises imelises puhta liiva ja inimtühjade randadega kohas aeg seisab ning kohalikud vaatavad mõnda seebiseriaali. Pubi omaniku Andreiga (üks püsielanikke) sõbraks saades hakkas mu imestus vähenema. Oli näha, et see kanal ei olnud mängima jäänud hooletul telepuldi klõpsimisel. Avara silmaringiga inimesega rääkides oli näha, et Taaramäe head sõidud Touril kütavad üles inimesi ka ääremaadel, kus ise kahjuks rattaga sõita ei saa. Ühised huvid ju liidavad inimesi, tänu sellele kuulsin ka veel Aegna kohta põnevaid legende ja saladusi.
Järgmisel päeval taas saare teisest otsast, ca 20 min jalutuskäiku, pubisse Touri vaatama. Seekord saabus mandrilt kaatriga suurem seltskond ja Touri lummust oli jälle tunda. Selle asemel, et teha saarel mõni tiir, istusid kõik mehed-naised teleka ette. Valjuhäälsest jutust oli väga hästi aru saada, et ka need inimesed ei vaata Touri esimest päeva. Vastupidi, pajud inimesed on juba hakanud rattaspordi nüanssidest väga hästi aru saama. Kaasa elama paneb ikka see, kui omamees on stardis ja võitleb maailma parematega.
Nüüd, nädal pärast võistlust on kohal Touri pohmakas - nagu pärast toredat pidu, aga ootad juba järgmist. Õnneks peaks Rein startima ka Vueltal.
Andrus Aug
)
